As a method of self-control in buying new yarns (hahahahahahahaha) I recorded all skeins I have at home at this moment. In autumn 2007 I gave away 4 kilos of yarn, now it it has grown by a few more kilograms. Hopeless.
Käesoleva aasta eeliseks on uus voodi, mis peidab enda sisse ikka päris palju lõnga:
I have cleverly hidden my stash here:
Mul on ca 10 kilo lõnga, ning sain valmis täieliku nimekirja (alustuseks tõmbasin Ravelry'i stashi leheküljelt oma nimekirja Exceli failina alla (super!) ja siis täiendasin. Nimekirja näeb siit.
I have a total of app. 10 kilos of yarn and the full list can be found here.
See kõik on minu voodis. Voodi sees. Aga lisaks on mul elutoas punutud korv peibutuslõngadega - nende ülesandeks on põhikuhja peitmine... see tähendab, et mu abikaasa arvaks, et see ongi kogu mu kuhil, ning voodi all hoian ma ainult tekke ja lisapatju ja linu ja kamspuneid ja sokke ja kindaid (vaat neid ma hoian igalpool mujal kappides). Ta vist on unustaud selle väärt peidukoha olemasolu, või kui mäletab, siis ma ei usu, et ta suudab selle lahti teha ilma minu suunamiseta.
This is just the stash inside my bed. I also have a basket in the living-room and that is the camouflage stash - if my significant other would ever realize I have yarn in other places as well, he would so go berserk. Luckily he seems to have forgotten that you can open the bed, and would most probably fail to open it without first giving up
This is my stash in the living room - leftovers of latest FOs, materials for current projects or wool for swatching when I find nice stitch patterns.
Mida Sina peidad ja kus?
So what are you hiding and where?
11 comments:
Hei,
ma tean küll, et see pole õige koht, aga ikka kirjutan siia, et võimalikult kiiresti vastust saada. :) Nimelt huvitab mind selle Vogue valge kampsuni muster... Et äkki on see muster olemas ja saab mulle saata... Oleksin igastahes väga õnnelik.
Mail on igatahes: enja@hot.ee
Ette tänades.
Mina eriti midagi ei peida :)
Laste silma alt panen ära liigse magusa, et poleks ahvatlusi.
Aga lõngu hoian kapi otsas, Eesti Posti kõige suuremate karpide sees - iga värv oma kastis. Kangaid hoian sellesamas suures kapis. Lõngu on veel väiksemas kapis ja voodi all. Ühesõnaga - kui loobuksin oma kangastest ja lõngadest, siis saaks koju päris palju vaba ruumi juurde. :)
Kuna ma uut lõnga poest ostan harva, siis pole ka midagi eriti peita. Pigem koguneb igasugust second hand tüüpi mikse, natukese haaval ja salakavalalt :). Lõngu hoian lukuga kottides voodi all (neid, mida ma eriti ei fänna). Siis riidekapis curver-tüüpi kastides (3tk) ja ühes padjakarbis. Need on ka piiriks, kui üle ajama hakkab, tuleb vanad varud ette võtta ja ära kududa. Ses mõttes on varud üsna kontrolli all- muretsen kindla idee tarbeks enamasti (kasvõi abstraktselt, nt suveks midagi vms). Kui ma teiste kuhilaid vaatan, siis omal süümekaid eriti ei teki :)))). Kuigi vahel on kül tunne, et miks neid ometi nii palju peab mul olema.
Aga kunagi knitty kirjutas, et lõngadesse tuleb suhtuda kui kogusse,paralleel veinikeldriga :D. Et see aastakäik ja too sort. Mulle see idee v meeldis.
Ma peidan neljajalgse lõngaja eest. Mul on 2 madalamat mänguasjakasti + umbes ühe jagu veel mujal.
Mina olen paadunud lõngasõltlane. Mis teha kui süües kasvab isu.
Aga ma võtangi seda kuhja kui kogu. Paljudel lõngadel on oma saabumise lugu. Lahe on noid tuulutada ja üle lugeda (kuigi sellega ma sain vist juba hakkama, küll aga puudub selline hea pildiline ülevaade).
Peidan? Plastkaste, pappkaste, üsna mitu. Kaunimad palad on käele ligemal.
ma sain just praegu aru, et mul on väga vähe lõnga:( rohetan siin kadedusest. aga ega mu väikeses korteris ei olekski ruumi (püüan end lohutada).
Tere kõigile
Anonymous - mul on, aga ma ei jaga, pean lugu autoriõigustest ja kardan, et kui välja annan, siis läheb too interneti peale lehvitama. Isetegija.net 'is kindlasti leiad mõne, kel muster ja samadest asjadest ei hooli.
Heidi: ainus õige viis lõngadest vabanemiseks on neid kududes. Kahjuks millegi pärast võtab ostmine tunduvalt vähem aega, kui kudumine.
KK ja Mari-Liis: mul on tunne, et lemmikloomade olemasolu piirab lõngavabadust ka natuke - need uudistavad ninad ja tilkuvad lõuad ja mänglevad käpad vist ei lase kõigil lemmiklooma omanikel laiutada lõngahobidel.
KK. P.S Veine kogun ma ka... neid on millegipärast siiski kergem ära juua kui osta.
Tiina: lõin just su Ravelry's oleva kogu kokku - seal on ainuüksi 19 kilo, kindalsti paljud lõngad ei ole veel sel lehekõljel mainitud. Igatahes sul on kogu,. mille poole püüdleks ma ka hea meelega. :P
Annu: kuigi ma armastan oma lõngakogu, siis ma ei armasta neid süümekaid, mis sellega kaasnevad igakord :P
Minul süümekaid ei ole. Minul on hobi. Ma ei joo - ei pidutse kõrtsides raha maha, ei kogu hilpe, kingi, kotte, kosmeetikat (need on mõned näited, mille peale kulub nii mõnegi minu hobile viltu vaatava tuttava rahakoti sisu). Lähedasi millestki ka ilma ei jäta. Ma ostan lõngu, ajakirju, raamatuid ja plaate. Ma ei või ju iial ette teada, mille tegemise isu mul laupäeva öösi peale tuleb, kui järjekordne kindapaar-sokid-sall valmis saab.
Ravelry-s mul kõike ei ole. Ei ole hakanud kogu vanemat staffi pildistama, seegi suur töö. Ilma pildida lõngade eksponeerimine tundub kuidagi .. No pole päris see. Ma ise tegin kodus inventuuri ja lõin excelisse kokku kõik, ka tokikaupa, sain veidi üle 40 kilo, aga sealt on mõned kastitäied puudu. Nii et maks 50 kilo on.
Samas tahaks loota, et üle selle piiri varu enam oluliselt ei kasva, vaid säilib teatud tasakaal. Varasemad saavad eest ära kootud ja uued tulevad asemele. Ning pealegi olen ma nüüdseks vist juba ka rahatult kodus olnud titemamma loobumised lõngaostudes välja elanud.
SRy, et ma lühidalt kribada ei oska.
Samas kollektsionäärihing on mulle kaasa antud, mis parata.
Tegelikult segab lemmikloom mind rohkem kudumisel. Kollektsioonile paneb väike elamine ka omad piirid. Kui nüüd austalt üles tunnistada, siis Jaggerspun Zephyr teeb mind küll kadedaks :D
Mul ka paras varu lõngu ja süümekaid ei ole. Mul iga lõnga jaoks idee olemas ja ainult aeg seab piirid. Hoian lõngu curver ja ka koopiapaberi kastides (kleepisin kunagi klantspiltidega üle, et silmal ilusam vaadata oleks). Hoiukohana disainisin ise kapi (onu ehitas) ja selle otsas curverid kenasti reas. Kastides lõng nö hooaja ja teemade kaupa. Suvelõngad (puuvillased, linased, villased ja segalõngad ning sokilõngad. Mardilaadalt saadud kerihaga kõik vihid kenasti kandilisteks keradeks keritud.
Ei peida ka kellegi eest, kui vaja tõmban kapile lõkanduksed ette :D. Isegi koera eest ei peida, sest tal keelatud mu tööd puudutada. Ma võin rahulikult pooliku töö diivaniotsale vedelema jätta (ka siis kui mind ennast kodus pole).
Ma hetkel ei peida midagi, seisab ùks kolimise kast suures toas nurgas. Ei oska oma lòngu kuskile àra panna... Tòstes ei tundugi raske. Jàrelikult ma vòin veel osta kùll, kui tahtmine tuleb. Huvitav on see, et mistahes idee mul viimasel ajal peale tuleb, kastis òiget lònga pole vòi pole òiget kogust.
Post a Comment