Jaanipäev möödus vihmasajus. Jah... ja Tallinnas paistis juba poolest hommikust päike ning ka jaanijärgneval päeval tuli meile päike... ent saunas sai käidud, tuli tehtud, vorstid söödud ja õlled pruugitud - vihmakeepide all -, aga ikkagi oli nii mõnus, et ma kauemaks otsustasin jääda. Tegelikult on see jaanisõit hea võimalus rääkida käsitööst. Sest minu vanavanaema oli kõva tikkija-heegeldaja. Ma ei kahtlegi enam, et kust minul see käsitöövaimustus on tekkinud, vaarema pool on suguvõsas mitmeid käsitööga tegelejaid.
Siin on väike väljanäitus minu vanavanaema tehtud töödest, pikkadel talveõhtutel pusis ta tikkida kuni kõrge vanuseni - kuigi 80date eluaastate alguses ei tahtnud näpud enam hästi kuulda võtta ja silm jäi töntsiks. Mul on ääretult kahju, et ma tol ajal ei vaimustunud näputööst, vaid alles nüüd aastaid pärast memmekese surma tunnen puudust õpetajatest. Eks nii ole vist paljudes peredes.
Aga vanatädi käest sain ilusat veneaegset villast lõnga, pildil küll ei erista eriti tumepunast ja oranži ning ka lilla ja türkiissinise värvid on balansist väljas, aga mul ei õnnestunud ka paremaks näppida pilti. Ja näe, kuna aega oli küllaga kohapeal ja 4 tundi rongis on piisavalt pikk aeg, siis eile valmis mul Kiri sall. Praegu on blokeeringus, varsti varsti saab ilmaimet näha.
No comments:
Post a Comment