Monday, March 05, 2007

Aasta suurim üllatus

Mehed vihkavad šoppamist. Minu oma ka. (Muidugi väljaarvatud siis, kui nad endale vidinaid ja "mänguasju" ostavad). Seega olin ma väga rõõmus, kui mu palvele New Yorkis lõngaostelda jaatavalt vastati. (Muidugi sellepärast, et endale oli juba jõutud sealt üks väga kallis vidin soetada). Eeltingimuseks nõuti põhjalikult tehtud kodutööd, s.o lõngapoe asukoht, kuidas kohale jõuda, täpne ostunimekiri ning eeldatav kogusumma. Veetsin kaks päeva-ööd internetis. Veendusin, et ameeriklased ei vasta e-mailidele, ning vähestel poodidel on korralikud saidid. Lõppkokkuvõtteks kirjutasin reede hilissõhtul nimekirja - suhteliselt lühike tuli. Soovisin Koigu Painter's Palette Premium Merino't 4*50 grammi. Uurisin välja 8-9 erinevat värvikoodi, et ehk ühe neist ikka leiab. Ega ma mingi laristaja pole, 200 grammist Koigust saab pitssalli või m˜ütsi ning kindad või 2 paari sokke, hind on tal ju tulisoolane. Lisaks andsin kolme raamatu nimed, millest palusin üks tuua.
Pühapäeva ennelõunal seis mu esikus mitu kohvrit, üks Mikihiirega kingikott ja üks pealt kinni suuremat sorti jõupaberkott. Kuna mul suur vaaritamine pooleli, ei läinud näppima oma rasvaste sõrmedega, käed värisesid, aga hoidsin end tagasi. Ma ju ei teadnud, mis seal kotis on.
Ste rääkis muljeid lõngapoest. Kiitis nende disaini, lihtsust, imestas kudutundide hindade üle ja seletas, kuidas tal minu eest ostlemine läks. Olevat sisenenud poodi ning ulatanud poedaamele väljatrükitud nimekirja. Too visanud pilgu peale ja andnud nimekirja tagasi, et need värvid on kõik otsas. Toonud tagant poolt klappredeli, andnud tolle Ste'le kaenlasse ja juhatanud lahkelt tahapoole, näidates kätte terve seina täitva riiulisektsiooni: "Valige palun".
Selle peale ütlesid mu närvid üles, kujutasin silme ees ette mingeid musta-hallitriibulisi Koigu kerasid ja kihutasin koti poole. Olge ausad, värvimaitse meil ühtne pole. Kott oli raskem kui ma ootasin. Palju raskem. Sekund hiljem ma juba hüppasin ringi.
Koti sees olid:

15 VIHTI Koigu KPM ja KPPM lõnga (ma oleks samast värvigammast isegi valinud, esimese korra kohta mitte paha) ja need ka veel:

Maie Landra "Knits from Painter's Palette" ja Nora Gaughan "Knititng Nature".
Noh, mis ma nüüd teen Koiguga?

6 comments:

Terje said...

Ohoo, seda saab ju edasi müüa :) Või siis ei ole sul enam mitu aastat lõnga osta vaja.

Ing. said...

Uh, Terje, mis edasi müüa, millised patused mõtted. Sellest tuleb hoopis midagi teha. Midagi suurt ja koigulist. 750 grammist saab midagi kindlasti.

Krentu said...

15! Ohsapoiss! Aga nii lahe on ikka ette kujutada, kuidas ta seal valis ja ostis :) See on armastus, mis muud :)

karumammi said...

Vau !!!!!!

Sirkus said...

Kuidas siis nyyd nii juhtus?! EtSte sinu meeletutele longakogudele veel longa juurde soostus ostma? Voi on sul eelmised varud otsas? ;)

Ing. said...

Ma olen hamster, mul lòngavarud lihtsalt peidus :P ega tema tea, kui palju mul lònga on