Tulemusrikas London

Natukeseks jälle lastud mind koju käima ja seega tuleb vanad võlad likvideerida ja uhke Paunvere väljanäitus korraldada.
Esiteks valminud näputööd:

Meriinovillane kevadine kampsik, kude "moss stitch" (kes ütleb eestikeelse nime?!), lilled peale tikitud lazy daisy (jälle ma ei tea emakeelset nimetust) ja mingi muu pistega, mida ma märkasin raamatupoes sirvides ja meelde jätsin. Originaalis on lilled peale tikitud mähkpistega ja näevad palju professionaalsemad välja... tahtsin ka selliseid teha... aga! kuidas tikkida ülivenivale meriinovillasele pinnale? Vastus: koo masinaga kampsun valmis, siis on piisavalt tihe kude, et saaks, käsitsi kudumisel hakkab kude liialt mängima. Aga kui keegi oskab, siis paluks nõu.

Lähemalt ka, käise otstes on palmikud. Kraeääre lilled ja oksad on kandmise käigus ilmutanud oma tõelist palet ja ma tikin need ümber. Värvid on tegelikkuses palju kirkamad ja ilusamad, aga mis teha kui pildile ei jää. Põhitoon on baklazaan :P. Kokkuvõtteks olen rahul, passib mulle ka nagu valatult.

Tütreke sai jõuludeks kena kapsaussirohelise kampsi, aga tädi polnud vist ammu kudunud, palmikud tõmbasid esipooled nii kokku, et hõlmad ei ulatunud kokku, alul mõtelsin esipooled lahti harutada ja selle nunnu kollasega ääred laiemaks kududa - see ei tulnud aga välja, tagatükk ja esitükid on üheskoos kootud ja ma ei oleks viitsinud seda kõike ümberkududa, äärt juurde kududa ka ei andnud, sest servad on tehtud kahekordse koega, oleks inetu jäänud. Heegeldasin siis, suvaliselt mõtlesin midagi välja, alguses meeldis, nüüd tahaks üles harutada.

Clapotis sõrmikud ja must komplekt. Clapotis kinkisin ära - vaatan hetkel ringi, et kust leiaks mõnusat lõnga uue jaoks.

Kuna kõik suurprojektid said otsa ja mina leidsin Londonist pärlipoed (nendest ja teistestki käsitöökauplustest kirjutan ühe koondposti), siis oli vaja Nunnule ja telefonile kest teha - kriibitud asju on mul käekotis juba hulgim, sest seal käivad ju ka käsitöökäärid. (Nunnu on mu muusikamasin). Lõng on sama mis eelpool mainitud kampsil - seda jäi pea kahe kera võrra üle.

Pärlitega sai veel jampsitud, käsitööpoest sain õrna vasktraati - kudusin ehted, pildil on veel kõrvarõngastel puudu kinnised - need leidsin hiljem. Pildil tundub jällegi, et magedad värvid, õhtuhämaruses aga valguseviirgu sattudes oleks nagu sädelev udu.
Ja kui juba jutt ostudele läks, siis siit väike ülevaade:

Lugemisvara: Inglismaa väidetavalt müüduim kudumisajakiri Simply Knitting (ja ma ühinen kiitustega väga paljuski), Nicky Epsteini meistriteos "Knitting on the edge" (see on nii kohutavalt põnev, Teine Epsteini raamat üleservakudumisest :P peaks varsti mu postkasti laekuma) ja Montse Stanley "Knitter's Handbook" (David & Charles, 2004, ISBN 07153 1286 3). Võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks ma leidsin OMA kudumisepiibli. Ausalt, olen lehitsenud kümneid kudumisõpikuid, aga taolist teost ei ole ma veel kordagi enda kätte saanud, enne kui ma selle juhuslikult leidsin. Ma arvan, et kõnekas fakt on raamatu põhjalikkusest see, et juba silmuste loomiseks on toodud 40 erinevat viisi, rääkimata lõpetamisest, hooldusest, viimistlemisest - noh ühesõnaga kõik! kõik! kõik! Muuseas raamatut on selle esmailmumisest saati müüdud üle 200 000 eksemplari. Ja hind, uskuge või mitte, ainult 12,99 (naeltes siis. Pisikese bookleti (nt. Vogue'i omad) hind on juba 10 naela, käsitööraamatute hinnad küündivad 20 naela kanti). Kuna asjal on pigem praktiline väärtus, siis ei leia sealt ilusaid fotosid, värvilisi jooniseid - aga sellegi poolest on joonised hästi ja arusaadavalt tehtud ning kirjalike õpetustega. Samuti pole palju erinevaid koemustreid, aga asja point ei olegi selles, pigem tuuakse välja eri maade huvitavad kudumisvõtted jne. Ma olen väga rahul.
Lõpetuseks pärlipoe saak.

Kõik ei ole Londonist ostetud, tornides olevad pärlid on enamjaolt vanadest ehetest või Eestist ostetud, kastides peaaegu ainult Londoni saak. Aga mul on hirm, et ma võin end pärlipoodides end vaeseks osta. Kui normaalne naine kulutab natukene raha uue riietuseseme või kingapaari peale, vahel sekka ostab natukene kosmeetikat ja istub aeg-ajalt sõbrannedega kohvikus, siis mina olen "vale"naine, sest ma kulutan kõik isiklikuks tarbeks mõeldud summad käsitööasjade peale. Pärlipoodi jätsin pihutäie eest üle 20 naela. Häbi!
Siit näeb mu lemmikuid raharöövleid:

(Ahjaa, see sinitriibuline on mul ära lõigatud ühe jubeduse pealt, mis kingituseks toodi - nägin samasuguseid ka ühes poes, ainult pisemad olid, neid on plaanis sealt juurde osta).