Friday, April 28, 2006

Lõnga ostlemine

Ematehnik rääkis oma blogis, kuidas ta oma lõnga ära kaalus ja, mis moodi mehed hajutatult olevaid asju tähele ei pane ja seega annab lõngahullust vähemalt ajutiselt varjata. Kuna ma olen aktiivselt lõngade soetamisega tegelenud napp pool aastat, siis mina esialgu hirmsasti varjama ei pea, küll aga olen välja töötanud taktika, et ei tuleks kuskilt otsast mingeid ebavajalikke ja piinlikkust tekitavaid "sõltuvuse" kohta käivaid küsimusi.

Kuidas Ingrid lõnga ostab:
1. Kui ma olen otsustanud, et võib juba uut lõnga osta, (pidades silmas, et kahe ostu vaheline aeg ei oleks väiksem kui kaks nädalat - just nii pikk on mu kaasa lühimälu), hakkan ma valmistuma juba paar päeva ette ja pakun, et lõunatame koos, pärast on mul vaja minna midagi "vajalikku" ostma - enamasti toidukraam või majapidamise ese, mida nurgapoest ei saa. :P Seega on "vabandus" olemas, sest lõngapoed on vahetus läheduses kodutarvete poest.
2. Ostlen ära ja hiilin koju :P
3. Peidan esialgu ostud kappi.
4. Kui peremeesloom koju tuleb, teen muuhulgas kavala ja süütukese näo ette ja lunin, et ta lubaks mitte pahaseks saada. Siis küsitakse naljanäoga järele, et millega ma hakkama sain (minuga nimelt juhtub alati midagi, juhtub õnnetusi asjadega ja naljakaid situatsioone inimestega jne. - enamasti sellised lõbusad äpardused), siis järgneb dialoog a la:
M: "ma ostsin endale midagi"
T: "NO, mis sa endale ostsid? midagi ilusat? näita!" pehmel toonil, naerul suuga
M: "ma ei julge, järsku sa saad pahaseks, et ma raha raiskan" ikka süütukese nägu, altkulmu piiludes
T: "kuule, sa ei osta ju endale peaaegu kunagi midagi, alati, kui me s^oppama lähme, siis ostad sa ainult mulle ja tüdrukule. räägi, mis sa ostsid" õrnutsevalt, arvates, et ma ostsin endale mingi kalli pesu või uued kingad või lõpuks ometi käisin kosmeetikapoes
M: "lubad, et sa pahaseks ei saa?"
T: "mhm"
M: "ma ostsin uut lõnga" häbelikult silmi maha lüües ja punastades
T: "oh sa rumaluke, see on ju sinu hobi, muidugi ma ei ole pahane"

Selle teksti järele võiks arvata, et mees on kuumavereline ja kontrollifriik, rahaga on hirmus kitsas või, et ma pean oma sammudest igal ajahetkel aru andma, aga ei, ei, ei sel on hoopis teine põhjus. Mees kui vastassugupool oma loomult tahab kõike kontrollida, tal on vaja, et naisel oleks mõni nõrkus (totaalselt eneseohverdavad ja nõrgad, klammerduvad naised ei meeldi kellelegi), sest siis tunneb ta end tugevamana ( a la mina küll selliste asjade peale raha ei raiskaks, aga hea küll ta on ju naine). Sellise taktikaga suudan ma ära hoida tulevased võimalikud sõnelused teemal, et "ostad ja ostad ja mitte midagi ei tee selle hunnikuga", sest ma olen seda ju teinud tema täie teadmise, loa ja vastutuse all. :p
5. Hajutan lõnga mööda elamist laiali, või panen silma alt ära.
6. Lasen näppudel lennata ja aeg-ajalt teen ka perele midagi, mitte ainult endale :P

Oh küll mulle meeldib naiselik kavalus. :D

1 comment:

Krentu said...

nii mõnigi koht Sinu kirjeldustes tekitas äratundmisrõõmu :) tore lugemine :))