TAST Week 5

Viies nädal juba käes. Sel korral tegeleme aedpistega (herringbone stitch). Esimese hooga ei osanud ma midagi välja mõelda, minu jaoks on ta üks igavamaid pisteid. Hea, et natuke internetis luusisin, leidsin, et tegelikult on sel pistel palu rohkem väljendusviise kui esmapilgul paistab. Kui tahad teada kasutatud pistete nimesid, siis sellelt lingilt leiad foto, koos ääremärkustega. (Libise hiirega üle foto, et märkused nähtavalt tuleksid). Postituse fotol klikates saad veel kahe piste nime teada.

Fifth week already - and the proposed herringbone stitch. I must admit, that before this challenge I thought nothing of herringbone stitch. I considered it quite boring actually. I'm so glad I decided to lurk around the WWW before stitching and see what could possibly be done with such a boring stitch. Lo and behold - lots of things! I like it. If you are curious to know the stitches used in this sampler follow this link to Flickr, where I've added notes to the stitches. (Slide over the photo with your cursor to make the notes appear). Clicking on the main photo will lead you to the same image in Flickr with two more stitch names.

TAST Week 1

Esimese nädala piste oli kärbespiste. Ei saa öelda, et see poleks mulle meedlinud, aga eriti südamelähedane ta ei ole, samas saab tedagi palju kombineerida ja igasugu kujundeid tikkida.

First week's stitch was Fly stitch. I do not have any emtions with this stitch, neither good nor bad. I think it's a great  stitch to combine and create patterns, but it was a tad boring to stitch. Nevertheless I may use it in my future projects.

TAST Week 3

Kolmanda tikketeisipäeva teemaks oli varesejalgpiste (Feather stitch). Nagu ka Kreeta piste [Oravakese blogist leidsin kauni sõnastiku, mille kohaselt on tegu silmuspistega], siis minu arvates on sellel pistel miljon erinevat tikkimisviisi. Olga Soone raamatus "Tikime" on pilt kümne erineva pisteversiooniga ja neid on veel meeletult palju. Seekord piirdusin siiski ainult mõnede järeleproovimisega.

TAST Week 3 proposes the Feather Stitch. Love it! I believe, just as Cretan stitch, this has about gazillion ways to combine and stitch. I only tried a few but enjoyed it tremendously.

TAST 2012 Week 4

Uus aasta algab uue väljakutsega. Paar aastat tagasi, kui SharonB TASTi tegi jäin ma peaaegu kohe rongist maha. Proovisin küll alustada, aga vale riie ja vähesed käepärased vahendid tõmbasid entusiasmile kohe kriipsu peale. Seekord olen end aga varustanud villaste tikkimisniitidega ja veelgi olulisem, mul on IDEE, mis sellest väljakutsest tuleb. Avastasin uue väljakutse alles mõned päevad tagasi, praegu tegelengi sellepärast järeltikkimisega. Neljanda nädala piste on aga ära proovitud - Kreeta piste silmuspiste (tänan, Oravake):

New Year begins with a new challenge. few years ago, when SharonB had another TAST I began the challenge, but the poor choice of fabric as well as lack of proper tools ate up my motivation and I quit only a few weeks into the project. The middle years have replenished my stashes and more importantly this time I have an IDEA.

I only discovered the new TAST a few days ago, so I'm busy stitching the previous stitches. Here is my first one, week 4 and Cretan Stitch.

KolmikMaluka / TriMaluka

Päev enne ärasõitu avastasin, et mu varrastel pole ühtki sõiduks sobivat tegemist. Ees ootas 14 tundi reisimist ja oleks patt kogu see jõude olemise aeg ära raisata. Avasin muude toimetuste vahel ja patuga pooleks Ravelry - patuga pooleks, sest seal läheb alati halastamatult palju aega kaotsi. Leidsin mõned variandid sokke, mõned huvitavad mütsid, väheke kihvte labakuid. Viimaks vaatasin ka pisemaid õlasalle. Ja otseloomulikult leidsin. Maluka. Poolkuukujuline, esmalt ääre"pits", siis lühendatud ridadega sall ise.

Kiusatus oli ootuspäraselt suur ja vardad lõin sisse kohe. Kahe ärasõidueelse päeva jooksul olin pidevalt kimpus kudumishimuga. Nii mõnus muster kududa. Kordused jäid kohe pähe ka.

A day before leaving for holidays I discovered that I had not one single knit on needles suitable for travelling. I opened Ravelry, though it is a pure sin when you are supposed to wash, clean, pack and buy last minute gifts. I found some great socks, some interesting hats and some cool mittens. Then I searched for minishawls. And of course I found a thing to my heart. Maluka. Half circular shape, "lacey" edging, short-row body.

As expected, the lure of a new cast on was inevitable. So I followed that urge. Repetitions were easy to memorize, so the wish to knit and leave all else undone was very hard to resist.

Kollase salli äärepitsi sain valmis lennukis Amsterdami. Jätkulendu oodates kudusin juba lühendatud ridu ning lennukis kodumaale lõpetasin. Amsterdamis tuligi mõte, et salle võiks teha kokku lausa kolm, kuuse alla kingituseks nii mu emale, õele kui ka mulle. Seega sai teine sall alguse kuskil Poola kohal. Õhtuks oli jupike kootud, väsimus murdis küll varakult, aga 25 kordust teise salli äärest oli juba tehtud. Järgmisel päeval ei kudunud ma ridagi :( ja jäin rahuliku tempo kuduplaanis kõvasti maha.

The yellow shawlette's edging I finished on the plane to Amsterdam, during the long wait there I knit almost all the short rows and cast off on the second flight of the day. The blue one got its beginning on the same flight so 20th December found me with one shawl finished and second one on its 26th repeat of the edging. That day though, I didn't knit a row and was severly behind my schedule the next day.

21 detsembril võtsin end kokku ja jõudsin peaagu valmis, uni siiski murdis ja seega jäi töö veel varrastele, hommikul aga kudusin silmad maha ja lõin uue salli silmused varrastele. Sinine sall valmis seega vaid kaks päeva enne pühi. Kogu jõuluaskelduste raames pidin veel kolmanda salli ka valmis saama. Ajsa tegi raskeks see, et õde polnud, kes tavaliselt pühade ettevalmistusi juhib ja me emaga pidime esmakordselt üksi kõigega valmis saama - märksõnaks peataolek. 24. detsembri varahommikul kell kaks küürutasin vaba madratsi kohal ja lükkisin sallide sisse nööpnõelu. Vaid viis tundi hiljem ajasin end suure vaevaga soojast voodist välja, et enne rahva ärkamist kõik teo jäljed peita. Sinine sallike oli veel niiske, selle kuivatasin salaja ahju kõrval paari tunniga. Lõpp hea kõik hea niisiis.

I did manage to finish the second shawl on 22nd morning, leaving me mere 48 hours to knit the third one and block all three in complete secrecy during the night. Let's take into account also the preparations for Christmas that this year me and my mother had to do alone, without the help of my sster whoi usually leads the preparations. It was a mad rush and I used every single moment I had alone. 24th december found me madly blocking the shawls at 2 AM. Only five hours later I was up. I had to hide the shawlettes before everyone got up and about. the blue shawl was still a bit moist, but luckily it dried up quickly once hung. All's well that ends well.

Jõuluhulluseks oli siis seekord Maluka sall. Kudusin kollase ja sinise sallikese vastavalt Dubai Knitsi BFL'ist ning Faith, Hope and Love'ist ning pruunikirju Malabrigo Sock lõngast. Siit saab Ravelry'sse projekti lehele.

So it's Maluka. Yellow shawl is knit out of Dubai Knits BFL and blue one out of Faith, Hope and Love. The brownish one is made aout of Malabrigo Sock. Link to the project In Ravelry is here.

Risti-rästi patentkoes / Crissed-crossed in Brioche stitch

Vahel ma koon ka midagi ka patentkoes. Enamasti lastele mütse, sest kuigi tulemus on mõnusalt pehme ja soe, siis annab patentkude kõvasti volüümi juurde. Sügisest Vogue Knitting'u numbris aga leidsin põneva viisi, kuidas saab patentkoes palmikuid kududa. Kohe hakkasid näpud sügelema. Lõngavarudes leidub alati vajalikku ja kahe õhtuga oli müts valmis kootud. AGA küll see tuli suur. Sama tulise jutiga, millega sai kootus, harutasin ka töö lahti ja võtsin väiksemad kudumispulgad. Sedasi kaks korda kududes sain risti-rästi tulpade hingeeluga päris hästi tuttavaks ja võimalik, et taolises stiilis töid tuleb tulevikuski. Kui nüüd Jõulud Eestis tuleks ak piisavalt külmad ja lumerohked, et seda mütsi ka kanda saaks...

Sometimes I knit things in brioche stitch. Usually children's hats, but I must admit it is not my favourite stitch combination because the fabric properties that tend to add to the volume of the knit. In the Fall issue of Vogue Knitting I got hooked. They had an extensive article on cabling in brioche stitch. I was intrigued and cast on straight away. In two nights I had the first hat, but it came out enormous. So I frogged my work and went down on needle size. The second one came out way better, thanks to knitting the hat twice I got to know the secrets of brioche cabling quite well, I will probably use this technique again quite soon. If only Christmas in Estonia would be white and cold, so I could actually wear this hat!

Link to the hat in Ravelry

Kaks kampsunit / Two cardigans

Nende kahe nii pikaaegne valmimine seisis puhtalt nööpide/kinniste taga. Mulle teadaolevast kohalikust kaubandusvõrgust ei leidnud midagi kõlblikku, seega ootas Tangled Yoke ainult viimast nööbiliistu rohkem kui neli kuud.

The two cardigans have been in such a long making for the mere reason of lack of buttons. From local haberdashery shops I know of (there are not so many, what a pity), I couldn't find anything remotely suitable.

Tangled yoke hakkas mulle meeldima sel samal korral, kui ajakirja numbrt käes hoidsin, mul oli peaaegu olemas ka lõng selle tarbeks, 6 kera Jaeger Luxury Tweed'i, mis juba siis oli tootmisest maha võetud. Arvutasin küll kõigest väest, aga vajalikku metraaži kokku ei saanud, puudu jäi täpselt pool kera. Seega ma vardaid lõnga ei löönud ja jätsin mõttepoja seedima. Sel kevadel surfasin parajasti Ravelry's, kui leidsin ühe daami Euroopast, kes enda 10t kerakest müügiks pakkus. Saimegi kohe kaubale mõitsliku hinnaga ja aprillis lõin silmad varrastele.

I instantly took to Tangled Yoke when I first noticed it in Interweave Knits. I also felt it would look fab in Jaeger Luxury Tweed, which I had in stash, but was already discontinued back then. I only had 6 skeins, so I did my maths and figured out, I would need a minimum 6,5 skeins. I tried to find some more, but to no avail so I did not cast on. This Spring I was surfing Ravelry, when I found a lady from Europe who was selling her 10 skeins. I contacted her and we made a deal. So in April I cast on for the cardigan.

Roheline kampsik, ei oleks üldse pidanud kampsun olema. Algselt pidi sellest lõngast saama mu meheõe pojakesele tekk. Tellisin lõnga kohale Dubai sõsarlõngapoest, jäin ootama kõnet paki saabumisest, aga seda ei tulnudki. Nädal hiljem hakkasin oma lõnga taga otsima, käisin poes, helistasin Dubai poodi, kust olevat lõng juba ammu ära saadetud, lõpuks helistasin otse juhatajale, kes müsteeriasse valgust tõi. Abu Dhabi "sõbralik" müüjaskond oli mu lõnga kellelegi teisele ära müünud, hoolimata kotile kirjutatud minu nimest ja telefoninumbrist. Nii et tekike sai hoopis teisest lõngast.

The green cardigan was not supposed to be a cardigan at all. It was supposed to become a blanket for my nephew born in July. I ordered the yarn from Dubai, to be sent to Abu Dhabi branch. I was waiting for the call from the shop for a week and then went on to inquire about the fate of my yarn. After a visit to the shop, where no one had never heard of a yarn order and a call to Jackie, our yarn person in Dubai, we found out that the package had arrived and then had been sold off to someone else. It was for the better though, because I cast on blanket in another yarn and it came out beautiful. This green yarn turned into a Mondo Cable Cardi .

Link to the Tangled Yoke Cardigan in Ravelry.

Link to the Green cardigan in Ravelry.

Suvetöö / Summer job

Muud moodi ei saagi kirjeldada selle salli tegemist. Alustasin kudumisega suvevaheaja esimesel päeval ja lõpetasin vaid päev enne vaheaja lõppu. Arvestada tuleb sellega, et suurem osa kudusin Eestis olles ja Itaalias ei õnnestunud kolm nädalat midagi kududa kuniks oma perega suvekodust hotelli ümber kolisime. Väikesed vastsündinud tited ja nende raskest sünnitusest taastuvad emmed ning trall, mis selle kõige ümber käib, ei ole kudumist soodustavad. Palavus ei olnud ka abiks, Itaalias on Augusti esimene pool alati põrgukuum, selleks ajaks oli sall juba nii suureks kujunenud, et süles oli teda paras hulk ja siidi-villa segu all hakkab lihtsalt kohe palav. Aga valmis ta sai.

I don't think there is any other word that describes this project better. It began with the first day of vacations and ended on the last. Most of the shawl was produced in Estonia, the first 3 weeks in Italy I knit maybe one row in total. Newborn babies and their c-section recovering moms with all the fuss that goes around them are not productive in terms of knitting time. Of course the weatehr factor was an issue as well, first half of August in Italy is very hot, so having a huge amount of woolen-silken stitches on the lap doesn't make it easy to pick the project up. But I did finsih it!

Vormi venitamine tegelikult kõige raskem, sest nööpnõeltega hotellivoodil ukerdamine võtis kaela- ja seljanärvid täiesti läbi - ega ma sajaprotsendiliselt rahule ei jäänud selle tööga. Igatsesin väga oma vormivarraste järgi. Igatahes järgmise päeva taastusin basseini ääres vedeledes. Lõng on selline pehmeke, nii et teda väga "teravalt" ei saagi vormi panna. Kui ma järgmine kord teda näen, siis tuleb vist uuesti üle vormitada. Järsku auruga?

The hardest part actually was blocking. I had very primitive tools - hotel room with big enough bed, but very little room around it and regular sewer's marking pins. I was not happy with the blocking and missed my blocking wires dearly. No wonder my back and neck started aching and I had to relax by the pool the whole of next day. Well the yarn is a "softy" so I am not sure you can block it "crispy". I may have to do this again next time I see the shawl.

Lõngaks on seekord mu praeguse kodukoha "kohalik" looming. Jocelyn on me lemmik lõngavärvija, sest kaup tuleb koju kätte (ta ikka osaleb päris tihti me kudumispärastlõunatel ja tuleb alati kahe suure kohvriga ja värske toodanguga). Ma kasutasin Pure of Heart'i lavendlitooni pitsilõnga. See on meriino ja siidi segu pooleks ja väga kauni läikega. Varrasteks 3,25 mm Knitpicks Pro ringvardad mitme erineva suuruse juhtmega. Lisaks vähendasin ülesloodavate silmuste arvu kolmandiku võrra. Ometi sai sallist nii suur elukas, et minu 50mm objektiiviga ei õnnestunud seda korralikult isegi mitte vaatevälja saada. Ämmakene saab end sellesse tervenisti sise mässida.

I used my friend Joecelyn's hand dyed yarn this time: Pure of Heart which is half merino, half silk. It has the loveliest sheen and flows like a dream. I'm glad we have Jocelyn here, because she brings the merchandise "home" every month or so! We love it when she decides to join in our knit meet ups with her two suitcases. I used 3,25mm Knit Pro needles with different cable lengths, and decreased the number of cast on stitches by a third, yet it came out HUGE! I couldn't even fit the shawl in my viewfinder using a 50 mm lens. It covers my MIL in whole :P.

Midagi väikest / Little something

Oeh, koon ja koon ja tikin ja tikin, aga ette näidata pole midagi. Kuni tänaseni. Annan endale ausalt aru, et kudumite kõige keerulisem osa on otste peitmine ja viimistlemine. Pildistamisest rääkimata. Aga vanad võlad tuleb ju likvideerida ja seekord sai süütunne võitu, otsad peidetud ja modelle mul ju jagub, niiet püüdsime selle bareti ka mälukaardile.

Knitting and knitting, stitching and stitching some more, but I've had nothing to show you. Until today. I'm truthful about the fact that weaving in ends and blocking knit is the hardest part of this craft. Not to mention taking a photo of the FO. Luckily guilt wins sometimes and stuff gets finished from time to time. And it only took me 2 months to take a photo!

Bareti juures meeldib mulle kõige enam selle serv. Kudum tuli küll suur ja lohvakas, aga mulle meeldib nii. Ainult et heledaid lokke, mille peal seda peakatet kanda, mul enam pole. Nii juhtub, kui ühe töö valmimist kaks ja pool aastat edasi lükata.
Vaatasin Ravelry'st järele, et silmused lõin üles 11 Oktoober 2008. Lõnga sain mäletatavasti Liannist Tallinnas ja selleks on Alvita Alpaka. Väga mõnus lõng. Vardad olid 3 ja 3,5 mm. Puudu on veel vaid kummist, et müts paremini peas püsiks. Muster on Dropsi leheküljelt pärit.

I like the picot cast-on on this beret. It came out a tad bigger than it was meant to be, but seeing other projects on the web, I think it actually works out well. Only, that the long blond curly hair I imagined to have under the beret, I no longer possess. I guess it's a price to pay when one takes 2 and half years to finish a project.
I checked it up on my Ravelry notebook and looks like I cast on on 11th of October 2008. I used Alvita Alpaca yarn and 3 and 3,5 mm needles. Pattern comes from Drops website.