Muud moodi ei saagi kirjeldada selle salli tegemist. Alustasin kudumisega suvevaheaja esimesel päeval ja lõpetasin vaid päev enne vaheaja lõppu. Arvestada tuleb sellega, et suurem osa kudusin Eestis olles ja Itaalias ei õnnestunud kolm nädalat midagi kududa kuniks oma perega suvekodust hotelli ümber kolisime. Väikesed vastsündinud tited ja nende raskest sünnitusest taastuvad emmed ning trall, mis selle kõige ümber käib, ei ole kudumist soodustavad. Palavus ei olnud ka abiks, Itaalias on Augusti esimene pool alati põrgukuum, selleks ajaks oli sall juba nii suureks kujunenud, et süles oli teda paras hulk ja siidi-villa segu all hakkab lihtsalt kohe palav. Aga valmis ta sai.
I don't think there is any other word that describes this project better. It began with the first day of vacations and ended on the last. Most of the shawl was produced in Estonia, the first 3 weeks in Italy I knit maybe one row in total. Newborn babies and their c-section recovering moms with all the fuss that goes around them are not productive in terms of knitting time. Of course the weatehr factor was an issue as well, first half of August in Italy is very hot, so having a huge amount of woolen-silken stitches on the lap doesn't make it easy to pick the project up. But I did finsih it!
Vormi venitamine tegelikult kõige raskem, sest nööpnõeltega hotellivoodil ukerdamine võtis kaela- ja seljanärvid täiesti läbi - ega ma sajaprotsendiliselt rahule ei jäänud selle tööga. Igatsesin väga oma vormivarraste järgi. Igatahes järgmise päeva taastusin basseini ääres vedeledes. Lõng on selline pehmeke, nii et teda väga "teravalt" ei saagi vormi panna. Kui ma järgmine kord teda näen, siis tuleb vist uuesti üle vormitada. Järsku auruga?
The hardest part actually was blocking. I had very primitive tools - hotel room with big enough bed, but very little room around it and regular sewer's marking pins. I was not happy with the blocking and missed my blocking wires dearly. No wonder my back and neck started aching and I had to relax by the pool the whole of next day. Well the yarn is a "softy" so I am not sure you can block it "crispy". I may have to do this again next time I see the shawl.
Lõngaks on seekord mu praeguse kodukoha "kohalik" looming. Jocelyn on me lemmik lõngavärvija, sest kaup tuleb koju kätte (ta ikka osaleb päris tihti me kudumispärastlõunatel ja tuleb alati kahe suure kohvriga ja värske toodanguga). Ma kasutasin Pure of Heart'i lavendlitooni pitsilõnga. See on meriino ja siidi segu pooleks ja väga kauni läikega. Varrasteks 3,25 mm Knitpicks Pro ringvardad mitme erineva suuruse juhtmega. Lisaks vähendasin ülesloodavate silmuste arvu kolmandiku võrra. Ometi sai sallist nii suur elukas, et minu 50mm objektiiviga ei õnnestunud seda korralikult isegi mitte vaatevälja saada. Ämmakene saab end sellesse tervenisti sise mässida.
I used my friend Joecelyn's hand dyed yarn this time: Pure of Heart which is half merino, half silk. It has the loveliest sheen and flows like a dream. I'm glad we have Jocelyn here, because she brings the merchandise "home" every month or so! We love it when she decides to join in our knit meet ups with her two suitcases. I used 3,25mm Knit Pro needles with different cable lengths, and decreased the number of cast on stitches by a third, yet it came out HUGE! I couldn't even fit the shawl in my viewfinder using a 50 mm lens. It covers my MIL in whole :P.
No comments:
Post a Comment