Friday, May 25, 2012

Koht päikese all / My place in the sun


Aeg on küps. Juba mitu aastat olen ma oma isiklikust nurgast unistanud. Isegi mitte toast, sest see võiks avada Pandoora laeka (ja ma ostleks end lüngapoes pankrotti) või lasta laiskusekollil võimust võtta ja selle oma koha korras hoidmine oleks väga kahtlane, vaid just oma nurgast. Kohast, kuhu lähevad mu kallid käsitööraamatud, ajakirjad, päranduseks saadud karamellikarbid, kus nüüd on nööpnõelad ja mis on keskeltläbi 50aastat vanad, ja õmblusmasin, ja kus saaks oma vihikeerutamise "vihmavarju" demonstreerida, ja kus oleks purgid kõigi mu varraste ja muude vidinatega. Kindlasti pidi ses nurgas olema palju valgust ja ümberringi põrandapinda, kus saaks kangaid lõigata (suurest õmbluslauast unistamine oleks juba liiast).

It is time! For a few years now, I have been dreaming of my own corner. My place under the sun. Not of my own room, because that would be the same as opening a Pandora's box. It would  very soon become an explosion of crafty mess resulting from excessive shopping.  Not to mention a possible bankruptcy. So a corner - with my crafting books on display, and organized collections of my magazines and caramel boxes that I've inherited  and that safeguard all my  pins and buttons and odds and ends, and my sewing machine, and glass jars with all my needles and notions. In my vision the corner needed to be airy and light, oath plenty of floorspace around for my blocking and cutting the fabric needs. 

8 kuud olen ma siin seda asja kaalunud nii ja naa pidi. Neli korda käisin IKEAs luurel, mõõtsin ja rehkendasin, viskasin pliiatsi nurka, kaotasin mõõtude ja joonistega paberid, alustasin otsast, ei olnud taas rahul ja kui paar nädalat tagasi tuli IKEAsse uus kollektsioon, siis veetsin neli tundi arvutiekraani ees paberitele visandades ning lõpuks sain enam vähem kõik paika.

I've contemplated and measured and sketched and done what not for the past 8 months. I even went down to IKEA for 4 times, each time coming back frustrated and without the furniture. I just couldn't find the perfect solution, that wouldn't break the bank and would cater all my needs. But a few weeks back a new collection arrived in IKEA and that is where I finally decided to spend 4 hours on their website  while sketching away possible floor plans. 

Kõige suurem nuputamine oligi tegelikult lauaga, veel paar kuud tagasi ei teadnud ma kuidas seda lahendada, sest ei meeldinud mulle ei pakutavad lauajalad ega olnud ka sobivalt laia ja pikka lauapinda.
Kolasin kõik mööblipoed läbi, lõpuks ikka tagasi IKEAsse jõudes.

The problem part for so long was the table. The existing table solutions just didn't do it for me, the selection of table legs and tops weren't quite what I needed. I even went in other furniture store to see if I could find what needed. In the end, I went back to the IKEA.

Pisiasju on veel vaja sättida, aga praegune korraldus mulle meeldib: suurte akende all, pärastlõunase päikse ning loojanguga, vaatega tervele linnale.

I think I only need to find a few more minor items to fill the gaps, but overall I'm in love: with my corner under huge bright windows, with the  look over the city in afternoon sun and the sunset as well. 

2 comments:

Reine said...

Bliss! Võibolla, kui mina ka kord nii vanaks saan, kui sina....

:D
irw

Väga ilus on, kohe kadedusega vaatan pilte ja unistan edasi.... ehk kunagi.... :)

Sirkus said...

Mul on ka oma nurk, aga mòòda elamist ringi... he-he. Poolikud kudutòòd on diivani ymbruses, kuna ma koon tihti teleka ees. Raamatud ja ajakirjad on stuudios, l6ngad sealsamas kapi otsas kasti sees.. Laud 6mblustarvetega ja kangastega on magamistoas. Vahest on elutoa sòògilaud ka minu muid poolikuid projekte tàis.Ohh seda segadust! Katsun enam-vàhem kontrolli all hoida niipalju kui vòimalik.