No ma ei saa aru, miks ma oma riideid lõngade asemel merd mööda ei saatnud. Nüüd saabub mu 12kilone kott alles novembri keskel. Nii hirmus on ilma oma nunnudeta elada.
Kuigi mõnes mõttes hea ka, saan oma projektid ehk lõpetatud, järsku isegi kaasavõetud lõngad kootud enne, kui hullutav saadetis laekub. Ja kui ma veel eriti käbe olen, siis ma võin endale uut lõnga osta. Hehehe.
Aga seniks likvideerisin paar vihti Ejido 160 meriinot jälle ära. Kuna iga suure teiselepoole maakera (või ka teise riiki või mõne paiksema inimese jaoks ka teise linna või -jakku) kolimine on teatavasti närvesööv üritus, siis on vaja lohutuskudumist, mis peaks olema võimalikult vähe ajurakke kulutav, et saaks kõigil olemasolevatel tegemisel silma peal hoida, samas unustades kõik mitteolemasolevad asjad: nagu nt puuduv elutoa mööbel (homme tuleb diivan ja ma saan lõpuks ometi voodist välja) või see, et söögilauda pole ja einestame suure külilikeeratud pappkarbi peal. Vahva. Selle tõttu kaks jõulukinki valmis:
Maine (ehk siis maaga seotud) sall
Info
Lõng: Ejido 160 (100% meriino, käsitsi värvitud)
Vardad: 4,5 mm
Muster: häbi oleks, kui selle salli jaoks kasutaks mustrit ;)
My so called scarf (ehk Minu niinimetatud sall)
Info
Lõng: Ejido 160 (100% meriino, käsitsi värvitud)
Vardad: 8 mm
Muster: My so called scarf
Ja kõrvalprojektina tegelen sellega:
Pean märkima, et see on mu elu kõige rohkem kannatlikkust nõudev töö.
2 comments:
nonii, nùùd on laps tòòle pandud :)!!!
Aga mòtle, kui talle meeldima hakkab, siis oled viimasestki lòngast ilma...
kuidas viimane projekt edeneb?
ooo see kannatus, seda oleks kapaga vaja. mia õpib heegeldama hetkel...
Post a Comment