Mõtteta kudumine

Mul on väga vähe lõnga!!!!!!
No ma ei saa aru, miks ma oma riideid lõngade asemel merd mööda ei saatnud. Nüüd saabub mu 12kilone kott alles novembri keskel. Nii hirmus on ilma oma nunnudeta elada.
Kuigi mõnes mõttes hea ka, saan oma projektid ehk lõpetatud, järsku isegi kaasavõetud lõngad kootud enne, kui hullutav saadetis laekub. Ja kui ma veel eriti käbe olen, siis ma võin endale uut lõnga osta. Hehehe.
Aga seniks likvideerisin paar vihti Ejido 160 meriinot jälle ära. Kuna iga suure teiselepoole maakera (või ka teise riiki või mõne paiksema inimese jaoks ka teise linna või -jakku) kolimine on teatavasti närvesööv üritus, siis on vaja lohutuskudumist, mis peaks olema võimalikult vähe ajurakke kulutav, et saaks kõigil olemasolevatel tegemisel silma peal hoida, samas unustades kõik mitteolemasolevad asjad: nagu nt puuduv elutoa mööbel (homme tuleb diivan ja ma saan lõpuks ometi voodist välja) või see, et söögilauda pole ja einestame suure külilikeeratud pappkarbi peal. Vahva. Selle tõttu kaks jõulukinki valmis:
Maine (ehk siis maaga seotud) sall

Info
Lõng: Ejido 160 (100% meriino, käsitsi värvitud)
Vardad: 4,5 mm
Muster: häbi oleks, kui selle salli jaoks kasutaks mustrit ;)

My so called scarf (ehk Minu niinimetatud sall)

Info
Lõng: Ejido 160 (100% meriino, käsitsi värvitud)
Vardad: 8 mm
Muster: My so called scarf

Ja kõrvalprojektina tegelen sellega:

Pean märkima, et see on mu elu kõige rohkem kannatlikkust nõudev töö.

Luikede järv

Minu Luikede Järv on valmis, see tähendab et ma sain ta ära venitatud. Tegelik kudumisprotsess lõppes juba paar kuud tagasi. Aga mul polnud enne voodit, kus võiks vettinud kudumeid kuivatada.
Kui päris ausalt rääkida, siis alguses ma polnud sajaprotsendiliselt kindel, kas ma ikka peaks toda õlasalli kuduma, sest minust pole säärase iluduse kandjat ja minu tutvusringkonnas võibolla ei olekski inimest, kes julgeks ja saaks LJi piisavalt demonstreerida avalikkuse ees.
Aga siis kolisin ma Singapuri ja kohtusin itaallannast kunstniku Lauraga. Peale paari kohtumist oli selge, et tema on just see ainuõige inimene, kes oskab väärtustada ja julgeb kanda taolist käsitööd (Kui sa mu eelnevaid pits-õlasalle oled näinud, siis proovi arvata, mille jaoks neid kasutatakse? Kiri käib mitmekordselt ümber kaela seotuna salli eest ja Swallowtail Shawl on kuuldavasti valutava selja raviks võetud. Nii et ma olen oma kudumite kinkimisega ettevaatlikumaks muutunud) .
Aga Salasalli kudumise kohta ütleks, et järgmine aasta jälle!

Mindless knitting

I have very limited amount of yarn!!!! And the delivery of our household items will not be before 16th of November. It's horrible to live without my stash!!!
Therefore I have been forced to use that little I brought over in my luggage. I think in someways it's good that my yarn isn't around, so that I finally knit the stash that has been around for a while. Like my handpaintedyarn.com Ejido 160.
As part of the Christmas Gifts Project 2007, I've finished two simple scarfs. Everyone, who has been an expatriate, knows that first few weeks, nothing is better than some relaxing mindless knitting, that allows you to keep an eye on things or avoid certain missing necessities.

Earthly scarf

Info
Yarn: Ejido 160 (100% merino, hand dyed)
Needles: 4,5 mm
Pattern: my own

My so called scarf

Info
Yarns: Ejido 160 (100% merino, handdyed)
Needles: 8 mm straight
Patterns: My so called scarf

And as a side-project I'm doing this:

I have to say, it has been and still is the most difficult "knitting project" of all.

MS3 Complete!

My Swan Lake is ready. The actual knitting part I finsihed already a month ago, but due to lack of a blocking area I blocked it just yesterday and from late evening last night it has a new home with my new friend Laura, who actually dares to wear it.
My main concern when I started to knit Swan Lake (having heard It won't be symmetrical), since I am not a shawl person (too young, in my opinion) and most people I know wouldn't have the courage to wear it, was that it might stay in my closet for a very long time. Luckily I met Laura.
It was a tremendously fun project to knit, and I have many thanks to give to the designer Melanie Gibbons, from Pink Lemon Twists. If the next years Mystery Shawl sounds even half as interesting as it did this year, I will be knitting MS4 along as well.