Ematehnik rääkis oma blogis, kuidas ta oma lõnga ära kaalus ja, mis moodi mehed hajutatult olevaid asju tähele ei pane ja seega annab lõngahullust vähemalt ajutiselt varjata. Kuna ma olen aktiivselt lõngade soetamisega tegelenud napp pool aastat, siis mina esialgu hirmsasti varjama ei pea, küll aga olen välja töötanud taktika, et ei tuleks kuskilt otsast mingeid ebavajalikke ja piinlikkust tekitavaid "sõltuvuse" kohta käivaid küsimusi.
Kuidas Ingrid lõnga ostab:
1. Kui ma olen otsustanud, et võib juba uut lõnga osta, (pidades silmas, et kahe ostu vaheline aeg ei oleks väiksem kui kaks nädalat - just nii pikk on mu kaasa lühimälu), hakkan ma valmistuma juba paar päeva ette ja pakun, et lõunatame koos, pärast on mul vaja minna midagi "vajalikku" ostma - enamasti toidukraam või majapidamise ese, mida nurgapoest ei saa. :P Seega on "vabandus" olemas, sest lõngapoed on vahetus läheduses kodutarvete poest.
2. Ostlen ära ja hiilin koju :P
3. Peidan esialgu ostud kappi.
4. Kui peremeesloom koju tuleb, teen muuhulgas kavala ja süütukese näo ette ja lunin, et ta lubaks mitte pahaseks saada. Siis küsitakse naljanäoga järele, et millega ma hakkama sain (minuga nimelt juhtub alati midagi, juhtub õnnetusi asjadega ja naljakaid situatsioone inimestega jne. - enamasti sellised lõbusad äpardused), siis järgneb dialoog a la:
M: "ma ostsin endale midagi"
T: "NO, mis sa endale ostsid? midagi ilusat? näita!" pehmel toonil, naerul suuga
M: "ma ei julge, järsku sa saad pahaseks, et ma raha raiskan" ikka süütukese nägu, altkulmu piiludes
T: "kuule, sa ei osta ju endale peaaegu kunagi midagi, alati, kui me s^oppama lähme, siis ostad sa ainult mulle ja tüdrukule. räägi, mis sa ostsid" õrnutsevalt, arvates, et ma ostsin endale mingi kalli pesu või uued kingad või lõpuks ometi käisin kosmeetikapoes
M: "lubad, et sa pahaseks ei saa?"
T: "mhm"
M: "ma ostsin uut lõnga" häbelikult silmi maha lüües ja punastades
T: "oh sa rumaluke, see on ju sinu hobi, muidugi ma ei ole pahane"
Selle teksti järele võiks arvata, et mees on kuumavereline ja kontrollifriik, rahaga on hirmus kitsas või, et ma pean oma sammudest igal ajahetkel aru andma, aga ei, ei, ei sel on hoopis teine põhjus. Mees kui vastassugupool oma loomult tahab kõike kontrollida, tal on vaja, et naisel oleks mõni nõrkus (totaalselt eneseohverdavad ja nõrgad, klammerduvad naised ei meeldi kellelegi), sest siis tunneb ta end tugevamana ( a la mina küll selliste asjade peale raha ei raiskaks, aga hea küll ta on ju naine). Sellise taktikaga suudan ma ära hoida tulevased võimalikud sõnelused teemal, et "ostad ja ostad ja mitte midagi ei tee selle hunnikuga", sest ma olen seda ju teinud tema täie teadmise, loa ja vastutuse all. :p
5. Hajutan lõnga mööda elamist laiali, või panen silma alt ära.
6. Lasen näppudel lennata ja aeg-ajalt teen ka perele midagi, mitte ainult endale :P
Oh küll mulle meeldib naiselik kavalus. :D
Friday, April 28, 2006
Saturday Night Fever
I am also part of Estonian/international project "12 bags". Which means that using any technique preferred, we try to make one bag per every month of the year, it started out in January, but this is the first time I managed to do a bag to fit the subject of the month (chosen by members themselves) - there is no obligation to make 12 bags, so I haven't been very commited, but from now I'll try to be more active.
Anyways this is the first birdy called Saturday Night Fever for May. It fits my powder, lipstick and some cash - and that's about it, I can also slip in my ID card, but considering that it is for my summer night parties then I have no need to fit in a phone, driver's licence, keys or such. because the parties I go to are held in a small summer villa area in Southern Italy, where you can walk from one end of the village to the other in 30 minutes and friends are always around.
Yarn: "Milleluci"; Lana Mistral, color: melanzane, 100% merino
Pattern: my own
Needles: 2,5 mm
Thursday, April 20, 2006
Summery cold feet
There is nothing more I detest than cold toes, yet I always have them, especially here on the marble floors, but i don't like knitting socks- because my ribbing looks horrible and lacey ankles require too much preplanning.
Nevertheless last September, while visiting Estonia I bought corgeously colored 100% wool yarn in order to knit a pair of feetwarmers. But I just didn't get to start them... until... I read an article on Knitty about toe-up socks, and of course I got excited. And tried out the traceless cast-on - it was easy so I had to continue until it was time to do the heel (I know well how to knit a heel for ankle-down socks... but toe-ups?), "Hell," I thought "if I am already learning new tricks I'll try new heels as well." And I surfed around and chose short row heels. I knitted them3 times always frogging again, for I didn't like the small holes they leave on the sides. I couldn't get rid of them so finally I just hid them with needle and stockinette stitch.
But I fell in love! And I've searched out other yarns for socks to begin with new ones (hahaha, Italian sumemr and woolly socks), but this is the first pair (with little picot ont he edge to make them more merry) and I'm hooked!
They fit perfectly!
Yarn: Schoeller Und Stahl Limbo Mexico.
Needles: 3,5 mm
Pattern: my own
For chilly summer nights I also made myself a mohair cardigan, pattern from Simply Knititng April 2006 issue where it was knit with double alpaca yarn.
Yarn: Jaeger Softy Mohair (70% mohair, 30% polyacryl),
Amount: ca 120 grams
Needles: 6 and 3,5 mm
Kknit in one piece, except for the ribbed edge.
Nevertheless last September, while visiting Estonia I bought corgeously colored 100% wool yarn in order to knit a pair of feetwarmers. But I just didn't get to start them... until... I read an article on Knitty about toe-up socks, and of course I got excited. And tried out the traceless cast-on - it was easy so I had to continue until it was time to do the heel (I know well how to knit a heel for ankle-down socks... but toe-ups?), "Hell," I thought "if I am already learning new tricks I'll try new heels as well." And I surfed around and chose short row heels. I knitted them3 times always frogging again, for I didn't like the small holes they leave on the sides. I couldn't get rid of them so finally I just hid them with needle and stockinette stitch.
But I fell in love! And I've searched out other yarns for socks to begin with new ones (hahaha, Italian sumemr and woolly socks), but this is the first pair (with little picot ont he edge to make them more merry) and I'm hooked!
They fit perfectly!
Yarn: Schoeller Und Stahl Limbo Mexico.
Needles: 3,5 mm
Pattern: my own
For chilly summer nights I also made myself a mohair cardigan, pattern from Simply Knititng April 2006 issue where it was knit with double alpaca yarn.
Yarn: Jaeger Softy Mohair (70% mohair, 30% polyacryl),
Amount: ca 120 grams
Needles: 6 and 3,5 mm
Kknit in one piece, except for the ribbed edge.
Thursday, April 13, 2006
Ei istu käed rüpes
Tere! Meil on siin kevad! Soe ja mõnus, varjus veidi vilu, aga juba käiakse palituta. Vaat selline kevad:
Selle rõõmsa sündmuse puhul lasin enda tukkasid kohendada täna ja of koors ega saa parukameistri manu aega raisku lasta - näpud aina käisid. Seega juhtusin olema päeva huviobjektiks (siin koovad ainult mammid). Juuksur muide on mul tore ja väga hea - isegi Brigitte Nielsen käib tema juures oma lakka hooldamas. Tädil olla juuksed nagu tissidki - suured. (Natukene klatsi vahele). Nunzio on muideks juuksuri nimi ja ta lõikab jumalikult, võtab muidugi raha pärast kirvega.
Terve talve on mu varbad siinsetel kivipõrandatel olnud jääkülmad - seda ma ei salli - sokilõng oli juba ammu olemas, aga käsi ei tõusnud sokki kuduma (mulle eriti ei meeldi see säärega alustamine - mu soonikud sakivad ja pitsi ei viitsi jalale planeerida), aga nüüd viskas üle ja näe esimesed varbaots-ees sokid saavad kohe valmis. Koos lühirea kannaga (mida tegelikult ei ole eriti lahe teha, sest ma ei tea miks, aga mul jäb augurida mõlemale poole kannalakka, kogenumad mutid teevad ilma lappimiseta, ma ei saanud suurele pusimisele vaatamata hakkama veel. Näpunäiteid?
Sokke kah:
Istuvad jalas nagu... mmm ... ma parem ei too võrdlusi eks.
Tegin lühikese säärega ja pikooservaga, et oleks lõbusam. Lõng on muidugi igavesti äge: Schoeller Und Stahl Limbo Mexico. Teate, ostke seda Eestist (Pärnus Rüütli tänava lõngapoest näiteks) - sest hind kodumaal on EEK 35 (s.o ca 2,2 EUR, 1,3 GBP) aga ma vaatasin, et Saksas müüakse hinanga 4EUR minimaalselt ja Inglismaast ma ei räägigi, seal maksab lõng kullahinda.
Ja algava suve jahedate ööde puhul valmis mohäärkardigan.
Lõng Jaeger Softy Mohair (70% mohäär, 30% polüakrüüli), kulus näpuotsaga, noh ca 120 grammi. Vardad 6 ja 3,5 mm, äär kootud ringselt kahekordsest lõngast. Muster: Simply Knitting April 2006.
Muster imelihtne, pitstükk kootud ühes tükis. Vaat sellised tulemused siis.
Selle rõõmsa sündmuse puhul lasin enda tukkasid kohendada täna ja of koors ega saa parukameistri manu aega raisku lasta - näpud aina käisid. Seega juhtusin olema päeva huviobjektiks (siin koovad ainult mammid). Juuksur muide on mul tore ja väga hea - isegi Brigitte Nielsen käib tema juures oma lakka hooldamas. Tädil olla juuksed nagu tissidki - suured. (Natukene klatsi vahele). Nunzio on muideks juuksuri nimi ja ta lõikab jumalikult, võtab muidugi raha pärast kirvega.
Terve talve on mu varbad siinsetel kivipõrandatel olnud jääkülmad - seda ma ei salli - sokilõng oli juba ammu olemas, aga käsi ei tõusnud sokki kuduma (mulle eriti ei meeldi see säärega alustamine - mu soonikud sakivad ja pitsi ei viitsi jalale planeerida), aga nüüd viskas üle ja näe esimesed varbaots-ees sokid saavad kohe valmis. Koos lühirea kannaga (mida tegelikult ei ole eriti lahe teha, sest ma ei tea miks, aga mul jäb augurida mõlemale poole kannalakka, kogenumad mutid teevad ilma lappimiseta, ma ei saanud suurele pusimisele vaatamata hakkama veel. Näpunäiteid?
Sokke kah:
Istuvad jalas nagu... mmm ... ma parem ei too võrdlusi eks.
Tegin lühikese säärega ja pikooservaga, et oleks lõbusam. Lõng on muidugi igavesti äge: Schoeller Und Stahl Limbo Mexico. Teate, ostke seda Eestist (Pärnus Rüütli tänava lõngapoest näiteks) - sest hind kodumaal on EEK 35 (s.o ca 2,2 EUR, 1,3 GBP) aga ma vaatasin, et Saksas müüakse hinanga 4EUR minimaalselt ja Inglismaast ma ei räägigi, seal maksab lõng kullahinda.
Ja algava suve jahedate ööde puhul valmis mohäärkardigan.
Lõng Jaeger Softy Mohair (70% mohäär, 30% polüakrüüli), kulus näpuotsaga, noh ca 120 grammi. Vardad 6 ja 3,5 mm, äär kootud ringselt kahekordsest lõngast. Muster: Simply Knitting April 2006.
Muster imelihtne, pitstükk kootud ühes tükis. Vaat sellised tulemused siis.
Wednesday, April 12, 2006
London results
Over a long time again at home, and this is what I've done in London:
Merino wool light top for springy winds with a little flower joy. I had to use these stitches for I wasn't able after many many efforts to embroider flowers with satin stitch, simply because merino wool starts to play a lot in moss stitch . It stretches tremendously. But if someone reading this has a solution for my problem I would be very very grateful, for I am not satisfied with the current look.
A close-up as well, unfortunately I couldn't get the true colors on the picture: the basic tone is melanzane or egg-plant and embroideries are much much brighter. I need to block the sweater once more though, since it slightly tends to move upwards, yet I knitted it 2 cm longer than in the pattern (yet my one looks a lot smaller than the original).
My daughetr received a very cool green sweater for Xmas (it wasn't very welcome present, but she loves to wear it), unfortunatley the lady who knit it made a planning mistake, forgetting that cables draw the garment together a lot, so between the two fronts there was a gap of several centimeters, first I thought I'd rip the front, add a touch of nice yellow and knit it again, then I discovered that back and fronts are knit as one piece, I couldn't make a new edging cause the current one was knit double (it would have looked ugly), then I took out my crochet hooks and made something, I don't like it, my daughter does. When I get my hands on it, I'll rip it :P.
Clapotis gloves and a black Debbie Bliss Baby Cashmerino set. I gave away my Clapotis and am now searching for new yarn.
Since I had finished all big projects on mind and I also found great bead shops in Govent Garden (London) I came up with two cases - one for my cell and one for my iPod, since all my stuff tends to get scratched in my bag (I can't go anywhere without my knitting, including sharp scissors). The yarn is same as my flowery sweater one: Lana Mistral, 100% merino, pinkish beads are from Neal's Yard Bead Shop and metallic ones are from an old necklace (I've tried to find the same beads from London, but they only have the small ones, luckily I have quite a lot of left)
And of course I had to try bead knitting, since I found very nice wire from John Lewis. The earrings are missing the hooks on the picture.
And I bought a load of stuff: Simply Knitting magazines (pretty nice); Nicky Epstein: "Knitting over the edge". And my favourite knitting bible I've ever got my hands on: Montse Stanley "Knitter's Handbook" (David & Charles, 2004, ISBN 07153 1286 3). It is simply amazing: it has 40 different cast-on methods, as well as cast-offs, tips, tricks, blocking, fixing mistakes, embroidery on knits etc. It doesn't have nice colored photos, but the main point is the mere complexity of the book. If you don't believe me, ask the rest 200 000 book owners.
And of course I visited bead shops. (The beads in the towers are not from London). I am not a normal woman you know, when usually women use their personal money on a new skirt, new shoes, cosmetics, going to cafe with friends etc, then I spend all my money (except necessities) on haberdashery. I am not a normal woman. One day I spent in a bead shop 20 pounds. And knowing myself I won't probably use them all!!!!
Here are my favourite ones.
Merino wool light top for springy winds with a little flower joy. I had to use these stitches for I wasn't able after many many efforts to embroider flowers with satin stitch, simply because merino wool starts to play a lot in moss stitch . It stretches tremendously. But if someone reading this has a solution for my problem I would be very very grateful, for I am not satisfied with the current look.
A close-up as well, unfortunately I couldn't get the true colors on the picture: the basic tone is melanzane or egg-plant and embroideries are much much brighter. I need to block the sweater once more though, since it slightly tends to move upwards, yet I knitted it 2 cm longer than in the pattern (yet my one looks a lot smaller than the original).
My daughetr received a very cool green sweater for Xmas (it wasn't very welcome present, but she loves to wear it), unfortunatley the lady who knit it made a planning mistake, forgetting that cables draw the garment together a lot, so between the two fronts there was a gap of several centimeters, first I thought I'd rip the front, add a touch of nice yellow and knit it again, then I discovered that back and fronts are knit as one piece, I couldn't make a new edging cause the current one was knit double (it would have looked ugly), then I took out my crochet hooks and made something, I don't like it, my daughter does. When I get my hands on it, I'll rip it :P.
Clapotis gloves and a black Debbie Bliss Baby Cashmerino set. I gave away my Clapotis and am now searching for new yarn.
Since I had finished all big projects on mind and I also found great bead shops in Govent Garden (London) I came up with two cases - one for my cell and one for my iPod, since all my stuff tends to get scratched in my bag (I can't go anywhere without my knitting, including sharp scissors). The yarn is same as my flowery sweater one: Lana Mistral, 100% merino, pinkish beads are from Neal's Yard Bead Shop and metallic ones are from an old necklace (I've tried to find the same beads from London, but they only have the small ones, luckily I have quite a lot of left)
And of course I had to try bead knitting, since I found very nice wire from John Lewis. The earrings are missing the hooks on the picture.
And I bought a load of stuff: Simply Knitting magazines (pretty nice); Nicky Epstein: "Knitting over the edge". And my favourite knitting bible I've ever got my hands on: Montse Stanley "Knitter's Handbook" (David & Charles, 2004, ISBN 07153 1286 3). It is simply amazing: it has 40 different cast-on methods, as well as cast-offs, tips, tricks, blocking, fixing mistakes, embroidery on knits etc. It doesn't have nice colored photos, but the main point is the mere complexity of the book. If you don't believe me, ask the rest 200 000 book owners.
And of course I visited bead shops. (The beads in the towers are not from London). I am not a normal woman you know, when usually women use their personal money on a new skirt, new shoes, cosmetics, going to cafe with friends etc, then I spend all my money (except necessities) on haberdashery. I am not a normal woman. One day I spent in a bead shop 20 pounds. And knowing myself I won't probably use them all!!!!
Here are my favourite ones.
Thursday, April 06, 2006
Tulemusrikas London
Natukeseks jälle lastud mind koju käima ja seega tuleb vanad võlad likvideerida ja uhke Paunvere väljanäitus korraldada.
Esiteks valminud näputööd:
Meriinovillane kevadine kampsik, kude "moss stitch" (kes ütleb eestikeelse nime?!), lilled peale tikitud lazy daisy (jälle ma ei tea emakeelset nimetust) ja mingi muu pistega, mida ma märkasin raamatupoes sirvides ja meelde jätsin. Originaalis on lilled peale tikitud mähkpistega ja näevad palju professionaalsemad välja... tahtsin ka selliseid teha... aga! kuidas tikkida ülivenivale meriinovillasele pinnale? Vastus: koo masinaga kampsun valmis, siis on piisavalt tihe kude, et saaks, käsitsi kudumisel hakkab kude liialt mängima. Aga kui keegi oskab, siis paluks nõu.
Lähemalt ka, käise otstes on palmikud. Kraeääre lilled ja oksad on kandmise käigus ilmutanud oma tõelist palet ja ma tikin need ümber. Värvid on tegelikkuses palju kirkamad ja ilusamad, aga mis teha kui pildile ei jää. Põhitoon on baklazaan :P. Kokkuvõtteks olen rahul, passib mulle ka nagu valatult.
Tütreke sai jõuludeks kena kapsaussirohelise kampsi, aga tädi polnud vist ammu kudunud, palmikud tõmbasid esipooled nii kokku, et hõlmad ei ulatunud kokku, alul mõtelsin esipooled lahti harutada ja selle nunnu kollasega ääred laiemaks kududa - see ei tulnud aga välja, tagatükk ja esitükid on üheskoos kootud ja ma ei oleks viitsinud seda kõike ümberkududa, äärt juurde kududa ka ei andnud, sest servad on tehtud kahekordse koega, oleks inetu jäänud. Heegeldasin siis, suvaliselt mõtlesin midagi välja, alguses meeldis, nüüd tahaks üles harutada.
Clapotis sõrmikud ja must komplekt. Clapotis kinkisin ära - vaatan hetkel ringi, et kust leiaks mõnusat lõnga uue jaoks.
Kuna kõik suurprojektid said otsa ja mina leidsin Londonist pärlipoed (nendest ja teistestki käsitöökauplustest kirjutan ühe koondposti), siis oli vaja Nunnule ja telefonile kest teha - kriibitud asju on mul käekotis juba hulgim, sest seal käivad ju ka käsitöökäärid. (Nunnu on mu muusikamasin). Lõng on sama mis eelpool mainitud kampsil - seda jäi pea kahe kera võrra üle.
Pärlitega sai veel jampsitud, käsitööpoest sain õrna vasktraati - kudusin ehted, pildil on veel kõrvarõngastel puudu kinnised - need leidsin hiljem. Pildil tundub jällegi, et magedad värvid, õhtuhämaruses aga valguseviirgu sattudes oleks nagu sädelev udu.
Ja kui juba jutt ostudele läks, siis siit väike ülevaade:
Lugemisvara: Inglismaa väidetavalt müüduim kudumisajakiri Simply Knitting (ja ma ühinen kiitustega väga paljuski), Nicky Epsteini meistriteos "Knitting on the edge" (see on nii kohutavalt põnev, Teine Epsteini raamat üleservakudumisest :P peaks varsti mu postkasti laekuma) ja Montse Stanley "Knitter's Handbook" (David & Charles, 2004, ISBN 07153 1286 3). Võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks ma leidsin OMA kudumisepiibli. Ausalt, olen lehitsenud kümneid kudumisõpikuid, aga taolist teost ei ole ma veel kordagi enda kätte saanud, enne kui ma selle juhuslikult leidsin. Ma arvan, et kõnekas fakt on raamatu põhjalikkusest see, et juba silmuste loomiseks on toodud 40 erinevat viisi, rääkimata lõpetamisest, hooldusest, viimistlemisest - noh ühesõnaga kõik! kõik! kõik! Muuseas raamatut on selle esmailmumisest saati müüdud üle 200 000 eksemplari. Ja hind, uskuge või mitte, ainult 12,99 (naeltes siis. Pisikese bookleti (nt. Vogue'i omad) hind on juba 10 naela, käsitööraamatute hinnad küündivad 20 naela kanti). Kuna asjal on pigem praktiline väärtus, siis ei leia sealt ilusaid fotosid, värvilisi jooniseid - aga sellegi poolest on joonised hästi ja arusaadavalt tehtud ning kirjalike õpetustega. Samuti pole palju erinevaid koemustreid, aga asja point ei olegi selles, pigem tuuakse välja eri maade huvitavad kudumisvõtted jne. Ma olen väga rahul.
Lõpetuseks pärlipoe saak.
Kõik ei ole Londonist ostetud, tornides olevad pärlid on enamjaolt vanadest ehetest või Eestist ostetud, kastides peaaegu ainult Londoni saak. Aga mul on hirm, et ma võin end pärlipoodides end vaeseks osta. Kui normaalne naine kulutab natukene raha uue riietuseseme või kingapaari peale, vahel sekka ostab natukene kosmeetikat ja istub aeg-ajalt sõbrannedega kohvikus, siis mina olen "vale"naine, sest ma kulutan kõik isiklikuks tarbeks mõeldud summad käsitööasjade peale. Pärlipoodi jätsin pihutäie eest üle 20 naela. Häbi!
Siit näeb mu lemmikuid raharöövleid:
(Ahjaa, see sinitriibuline on mul ära lõigatud ühe jubeduse pealt, mis kingituseks toodi - nägin samasuguseid ka ühes poes, ainult pisemad olid, neid on plaanis sealt juurde osta).
Esiteks valminud näputööd:
Meriinovillane kevadine kampsik, kude "moss stitch" (kes ütleb eestikeelse nime?!), lilled peale tikitud lazy daisy (jälle ma ei tea emakeelset nimetust) ja mingi muu pistega, mida ma märkasin raamatupoes sirvides ja meelde jätsin. Originaalis on lilled peale tikitud mähkpistega ja näevad palju professionaalsemad välja... tahtsin ka selliseid teha... aga! kuidas tikkida ülivenivale meriinovillasele pinnale? Vastus: koo masinaga kampsun valmis, siis on piisavalt tihe kude, et saaks, käsitsi kudumisel hakkab kude liialt mängima. Aga kui keegi oskab, siis paluks nõu.
Lähemalt ka, käise otstes on palmikud. Kraeääre lilled ja oksad on kandmise käigus ilmutanud oma tõelist palet ja ma tikin need ümber. Värvid on tegelikkuses palju kirkamad ja ilusamad, aga mis teha kui pildile ei jää. Põhitoon on baklazaan :P. Kokkuvõtteks olen rahul, passib mulle ka nagu valatult.
Tütreke sai jõuludeks kena kapsaussirohelise kampsi, aga tädi polnud vist ammu kudunud, palmikud tõmbasid esipooled nii kokku, et hõlmad ei ulatunud kokku, alul mõtelsin esipooled lahti harutada ja selle nunnu kollasega ääred laiemaks kududa - see ei tulnud aga välja, tagatükk ja esitükid on üheskoos kootud ja ma ei oleks viitsinud seda kõike ümberkududa, äärt juurde kududa ka ei andnud, sest servad on tehtud kahekordse koega, oleks inetu jäänud. Heegeldasin siis, suvaliselt mõtlesin midagi välja, alguses meeldis, nüüd tahaks üles harutada.
Clapotis sõrmikud ja must komplekt. Clapotis kinkisin ära - vaatan hetkel ringi, et kust leiaks mõnusat lõnga uue jaoks.
Kuna kõik suurprojektid said otsa ja mina leidsin Londonist pärlipoed (nendest ja teistestki käsitöökauplustest kirjutan ühe koondposti), siis oli vaja Nunnule ja telefonile kest teha - kriibitud asju on mul käekotis juba hulgim, sest seal käivad ju ka käsitöökäärid. (Nunnu on mu muusikamasin). Lõng on sama mis eelpool mainitud kampsil - seda jäi pea kahe kera võrra üle.
Pärlitega sai veel jampsitud, käsitööpoest sain õrna vasktraati - kudusin ehted, pildil on veel kõrvarõngastel puudu kinnised - need leidsin hiljem. Pildil tundub jällegi, et magedad värvid, õhtuhämaruses aga valguseviirgu sattudes oleks nagu sädelev udu.
Ja kui juba jutt ostudele läks, siis siit väike ülevaade:
Lugemisvara: Inglismaa väidetavalt müüduim kudumisajakiri Simply Knitting (ja ma ühinen kiitustega väga paljuski), Nicky Epsteini meistriteos "Knitting on the edge" (see on nii kohutavalt põnev, Teine Epsteini raamat üleservakudumisest :P peaks varsti mu postkasti laekuma) ja Montse Stanley "Knitter's Handbook" (David & Charles, 2004, ISBN 07153 1286 3). Võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks ma leidsin OMA kudumisepiibli. Ausalt, olen lehitsenud kümneid kudumisõpikuid, aga taolist teost ei ole ma veel kordagi enda kätte saanud, enne kui ma selle juhuslikult leidsin. Ma arvan, et kõnekas fakt on raamatu põhjalikkusest see, et juba silmuste loomiseks on toodud 40 erinevat viisi, rääkimata lõpetamisest, hooldusest, viimistlemisest - noh ühesõnaga kõik! kõik! kõik! Muuseas raamatut on selle esmailmumisest saati müüdud üle 200 000 eksemplari. Ja hind, uskuge või mitte, ainult 12,99 (naeltes siis. Pisikese bookleti (nt. Vogue'i omad) hind on juba 10 naela, käsitööraamatute hinnad küündivad 20 naela kanti). Kuna asjal on pigem praktiline väärtus, siis ei leia sealt ilusaid fotosid, värvilisi jooniseid - aga sellegi poolest on joonised hästi ja arusaadavalt tehtud ning kirjalike õpetustega. Samuti pole palju erinevaid koemustreid, aga asja point ei olegi selles, pigem tuuakse välja eri maade huvitavad kudumisvõtted jne. Ma olen väga rahul.
Lõpetuseks pärlipoe saak.
Kõik ei ole Londonist ostetud, tornides olevad pärlid on enamjaolt vanadest ehetest või Eestist ostetud, kastides peaaegu ainult Londoni saak. Aga mul on hirm, et ma võin end pärlipoodides end vaeseks osta. Kui normaalne naine kulutab natukene raha uue riietuseseme või kingapaari peale, vahel sekka ostab natukene kosmeetikat ja istub aeg-ajalt sõbrannedega kohvikus, siis mina olen "vale"naine, sest ma kulutan kõik isiklikuks tarbeks mõeldud summad käsitööasjade peale. Pärlipoodi jätsin pihutäie eest üle 20 naela. Häbi!
Siit näeb mu lemmikuid raharöövleid:
(Ahjaa, see sinitriibuline on mul ära lõigatud ühe jubeduse pealt, mis kingituseks toodi - nägin samasuguseid ka ühes poes, ainult pisemad olid, neid on plaanis sealt juurde osta).
Subscribe to:
Posts (Atom)