Üle pika aja on jälle võimalust natukene kirjutada.
Pikk puhkus ja jõulumöll selja taga ja natukene liikusid käed ka. Ühest asjast veel kahjuks rääkida ei saa, aga varrastelt on mõned vidinad maha saanud ja mõned tükid on jällegi kudumispulkadel ja pea kubiseb ideedest.
Jõulukingiks sain sellise huvitava raamatu:
Eesti kodust tassin minema sellised raamatud:
Lisaks saavad uue elu vanad Eesti (Nõukogude) Naise käsitöölehed. Sorimist oskan ma hästi ja ehk satub veel mõni huvitav asi näppu.
Pihta panen süstikpitsi ja niplispitsi vahendid. Eks paistab, kas midagi valmis ka nikerdan.
Järgneval paaril nädalal teen suurema ostutuuri ära ja valin projekte, siis on kuni järgmise korrani mureta.
Aga kõigile Teile soovin ma järgmiseks aastaks osavat näppu, kannatlikku meelt ja pikka lõnga :D
Saturday, December 31, 2005
Thursday, December 01, 2005
Progress on töökuse võti
Nii, suurprojekt on õnnelikult selja taha jäetud, kohe alustasin uue aga vähem aeganõudva kudumiga: mohäärkardigan Elsa blogist.
Lõngaks Jaeger "Fine Mohair" 350 gr punast (70% mohäär-30% akrüül), t45enäoliselt kõik ei kulugi ära. Tsipa jämedam-karvasem, kui vaja, aga saab hakkama. Mitu korda olen juba üles harutanud seda pisikest juppi, sest kas kahandused või kasvatused ei jooksnud ilusti. Nüüd hakkas viimaks vedama.
Kui vaatad mu blogi esimesi postitusi, siis seal kurtsin, et pontso tuli liiga suur, karm plaan oli see üles harutada, aga ei, panin külge narmad ja saab vanaemale jõulukingiks, praegu kuivab, teen kunagi hiljem vanaemast pilti :P
Leidsin väga hea online raamatu "How to become an "Expert Knitter"". Tõeline kullaauk. Sain palju uut ja väga kasulikku teada just kaelaaukude, kahandamise-kasvatamise, tükkide kokkuõmblemise kohapealt jne. Raamatu leiab siit.
Vastvalminud kampsiku juurde on plaanis teha miski tore suvine kotike, sest lõnga jäi parasjagu üle: kuskil 2,5 kera.
Aga nüüd tuleb pikk paus sisse, sest lennukisse vardaid ei lubata ja sedakorda kohvrit ei võta, enne jõulu veel korraks siia koju ja siis juba kodumaale külla - hahaaa palju vaba aega, ajakiri Käsitöö ootamas.... noh pärast ehk on mida näidata.
Lõngaks Jaeger "Fine Mohair" 350 gr punast (70% mohäär-30% akrüül), t45enäoliselt kõik ei kulugi ära. Tsipa jämedam-karvasem, kui vaja, aga saab hakkama. Mitu korda olen juba üles harutanud seda pisikest juppi, sest kas kahandused või kasvatused ei jooksnud ilusti. Nüüd hakkas viimaks vedama.
Kui vaatad mu blogi esimesi postitusi, siis seal kurtsin, et pontso tuli liiga suur, karm plaan oli see üles harutada, aga ei, panin külge narmad ja saab vanaemale jõulukingiks, praegu kuivab, teen kunagi hiljem vanaemast pilti :P
Leidsin väga hea online raamatu "How to become an "Expert Knitter"". Tõeline kullaauk. Sain palju uut ja väga kasulikku teada just kaelaaukude, kahandamise-kasvatamise, tükkide kokkuõmblemise kohapealt jne. Raamatu leiab siit.
Vastvalminud kampsiku juurde on plaanis teha miski tore suvine kotike, sest lõnga jäi parasjagu üle: kuskil 2,5 kera.
Aga nüüd tuleb pikk paus sisse, sest lennukisse vardaid ei lubata ja sedakorda kohvrit ei võta, enne jõulu veel korraks siia koju ja siis juba kodumaale külla - hahaaa palju vaba aega, ajakiri Käsitöö ootamas.... noh pärast ehk on mida näidata.
Monday, November 28, 2005
Kutsehaigus
Kas kudujatel-heegeldajatel-tikkijatel, kes asjaga tegelevad professionaali tasemel, ka kutsehaigusi esineb? Mul on kuri kahtlus, et ikka on küll nii. Kahe nädalase hoogkudumise tagajärjel valutab vasaku käe väikseim jäse hommikuti ikka päris koledasti, peale mõnetunnist askeldamist või pooletunnist kudumist mure kaob. Kahtlustan, et nähtus tekkis peenikeste varraste ja puuvillaniidi kudumise tõttu - vaja oli hoida suhteliselt kõva haaret, et soovitud ühtlast tulemust saada. Noh, kas amputeerime? Ootan veel vähe ja lasen kätel puhata, kuigi juba tahaks midagi veel teha, näiteks üks müts, üks paar kindaid ja mohäärkamps ja siis veel tahaks seda ja seda ja seda ja seda...
Aga selline minu kahe nädalase töö vili ja nunnu on:
Ilma välguta...
välguga - nii paistab ta ka päevavalges...
Ei ole korralikult põrandale laotatud...
ja lõpetuseks ka lähedalt.
Siin tuleb kudumislugu, panen paari punktiga kirja, millega ma rinda pistsin, lugeda seda pole vaja, kui just ise ei plaani sama asja tegema hakata:
Aga selline minu kahe nädalase töö vili ja nunnu on:
Ilma välguta...
välguga - nii paistab ta ka päevavalges...
Ei ole korralikult põrandale laotatud
ja lõpetuseks ka lähedalt.
Siin tuleb kudumislugu, panen paari punktiga kirja, millega ma rinda pistsin, lugeda seda pole vaja, kui just ise ei plaani sama asja tegema hakata:
- Lõiget tuli palju kohandada, lõppkokkuvõtteks suurendasin pisut pisut lõike algmõõte, kudusin 2,5 mm asemel 2mm varrastega ja ikkagi tuli vähendada silmi viiendiku võrra.
- Sellest järeldasin, et kampsik ajakirjas on kootud masinaga (mina ei usu, et keegi suudaks nii kõvasti kududa, et 2 1/2 varrastega saada suurus 42 (ehk siis Small/Medium). Proovilappe tehes vägistasin nr 2 varrastega oma käed ära, aga 130 algsilmaga sain suuruseks ikkagi XL (juhendi järgi oleks suurus pidanud olema S/M). Tekib küsimus, et kas ikka peaks ajakirja nimi olema Mani di Fata ehk peaks nimetama hoopis Macchina di fata (Tõlge it. k: Haldja käed / Haldja masin)
- Lisaks kulutasin ära 2 vana kustutuskummi, et ringkududes silmad varrastelt ei jookseks.
- Lõpp on alati kõige raskem, ringosa kudusin 3 päeva ehk ca 15 tundi. Siiber sai.
- Kokku kulus, ma pakun kuskil 70 tundi, selle hulka arvestasin ka need lõputud proovilapid ja 2x pea valmiskootud esitükk. Tegelikku tööd ehk mingi 55 tundi.
- Lõng on Cablè 5. Info: 100% puuvill, 50 gr = 215 m, vardad 2-2,5 mm. Kulus: Punast 4, kollast 1/5, oranzi 2/3 kera.
- Et õhksilmade auke väiksemaks teha kudusin teistsuguse süsteemiga: jätsin töö esiküljel õhksilmused kudumata ja tagasi kududes korjasin lõnga kahe silmuse vahelt üles ning kudusin pahempidiselt läbi. Uskuge või mitte, aga edasipidi ma nii tegema hakkangi, sest muidu on suht kehv neid läbikududa, kipuvad mingeid keerde tegema kõrvalasujatega. Segane värk, aga ma ei oska paremini selgitada. :) Kel ka õhksilmustega probleeme, siis võin protsessist pilte teha :P
- Kuna ma olen lõdva käega, siis kas keegi oskaks soovitada edaspidiseks, kuidas saada ilusat soonikut, mul kipuvad silmad laiali vajuma. Ehk peaks kõvemini kuduma?
- Põhimuster on nunnu.
- rida: 2 pahempidi, 3 parempidi, 2 pahempidi;
- rida: 2 parempidi, 3 pahempidi, 2 parempidi
- rida: 2 pahempidi, 1 õhksilmus, libista üks kudumata paremale vardale, koo kaks parempidi kokku ja too kudumata silmus üle kootud silmuste, 1 õhksilmus, 2 pahempidi.
- rida: 2 parempidi, 3 pahempidi, 2 parempidi
- rida: 2 pahempidi, 1 parempidi, 2 parempidi kokku ja 1 õhksilmus, 2 pahempidi.
- rida: 2 parempidi, 3 pahempidi, 2 parempidi.
Thursday, November 24, 2005
Kes kannatab see kaua elab...
Natuke veel... ja huraaaa!!!! Loodan, et asi kukub välja. Homme ehk. Noh kampsik.
Wednesday, November 16, 2005
Apdeit
Vahepeal tuli talve moodi asi ja oli ruttu vaja kindaid lapsele, said sellised:
See on minu elu esimene palmikuproov (naljakas, kudunud juba teab kui kaua, aga palmikuid pole varem teinud, lihtne oli), seega andke andeks, et natuke läks üks mustrist välja, ei märganud enne, kui kinnas pea valmis.
Kampsik edeneb vaevaliselt. Olen seda umbes sada korda uuesti alustanud, põhjuseid seinast seina: a là kudusin liiga lõdvalt/kõvasti, kudusin liiga väikse/suure. Alguses lähtusin otseselt kirjutatust, tuli liiga suur, siis arvutasin ja kudusin pea käeaukudeni valmis ja avastasin, et vabandust väga, aga mul on mõõdud ikkagi mõni sentimeeter suuremad kui lõikel. Isegi praegu pole ma veendunud, et kui asi lõpuks valmib, et kas see siis mulle ka õigesti istub. Nii et pöidlad pihku, tulemusi saab ehk paari nädala pärast. Vahepeal vaja veel külma aja asjad valmis vuhkida. Besides, ühe poole tegemiseks kulub ca 2,5 päeva (see on siis noh ütleme ca 5 tundi päevas ehk üks hellaks hõõrutud sõrmenukk :P)
Lapse kampsun on valmis, ootab ainult üht sukanõela (jah, ma olen totaalselt alavarustatud siin), et kokku saaks panna, siis saab krae külge ja ongi kõik.
Aga täna hakkan nuputama kinnaste juurde mütsi, leidsin ühe nunnu mustri, aga pean siin oma pea ära murdma, et kuidas seda oma lapsele kohandada. Ja siis seda veel et, milliste varrastega koote mütse teie?
See on minu elu esimene palmikuproov (naljakas, kudunud juba teab kui kaua, aga palmikuid pole varem teinud, lihtne oli), seega andke andeks, et natuke läks üks mustrist välja, ei märganud enne, kui kinnas pea valmis.
Kampsik edeneb vaevaliselt. Olen seda umbes sada korda uuesti alustanud, põhjuseid seinast seina: a là kudusin liiga lõdvalt/kõvasti, kudusin liiga väikse/suure. Alguses lähtusin otseselt kirjutatust, tuli liiga suur, siis arvutasin ja kudusin pea käeaukudeni valmis ja avastasin, et vabandust väga, aga mul on mõõdud ikkagi mõni sentimeeter suuremad kui lõikel. Isegi praegu pole ma veendunud, et kui asi lõpuks valmib, et kas see siis mulle ka õigesti istub. Nii et pöidlad pihku, tulemusi saab ehk paari nädala pärast. Vahepeal vaja veel külma aja asjad valmis vuhkida. Besides, ühe poole tegemiseks kulub ca 2,5 päeva (see on siis noh ütleme ca 5 tundi päevas ehk üks hellaks hõõrutud sõrmenukk :P)
Lapse kampsun on valmis, ootab ainult üht sukanõela (jah, ma olen totaalselt alavarustatud siin), et kokku saaks panna, siis saab krae külge ja ongi kõik.
Aga täna hakkan nuputama kinnaste juurde mütsi, leidsin ühe nunnu mustri, aga pean siin oma pea ära murdma, et kuidas seda oma lapsele kohandada. Ja siis seda veel et, milliste varrastega koote mütse teie?
Tuesday, November 08, 2005
Tegijal juhtub nii mõndagi
Nii istun probleemi otsas. Tahan endale valmis nikerdada muude tegemiste kõrvalt sellise kauni kehakatte.
Siin on lõige ja kudumi pilt lähedalt. Kudusin ripskoe osa 2 mm varrastega, mustriosa 2,5 mm varrastega (nagu õpetuses kirjas). Lõng on Cablè 5. Info: 100% puuvill, 50 gr = 215 m, vardad 2-2,5, proovilapp peaks olema 34 silma = 10 cm laiust, minul tuli 23 silma 10 cm'le.
Hetkel on minu töö laius 41 cm ja seda siis kui esialgsest 130st loodud silmast sai 95. (Kui olin esimesel katsel kudunud juba hea 12 cm, siis tuli meelde mõõta ka, noh, jälle oleks lehmale paras olnud) Minu peamine mure on see, et ma vist ikkagi koon liiga lõdva käega (muuseas villasuguse jämedama lõngaga kududes pole probleeme olnud), sest ei ole normaalne, et ma saan nii suure erinevuse. Kõige rohkem pelgan seda, et kui kunagi kaks poolt valmis on, et siis see mulle selga ei mahu (või paistab liialt läbi, praegu tundub nii hõreline), sest olen nii massiivselt mustriosa vähendanud. Nii et küsimus oleks selline, et kui ma oma mõõte tean, siis kas on võimalik kuidagi teada saada, milline oleks optimaalne esi- ja tagatüki laius? Ja kas ma võibolla peaks lihtsalt väiksema vardaga kuduma? Peab ikka proovima nr 2 varrastega vist. Kuna tegu ikkagi suht aeganõudva tööga, siis hää meelega seda 100korda ei alustaks.
Lähedalt paistab selline.
Appi!!!
Wednesday, November 02, 2005
Nõidade pidu
Kuna 1. november on siinpool sood vaba päev, siis aruka perena võtsime esmaspäeva vabaks ja tegime ühe pikema väljasõidu. Leidsime vahva nädalavahetuse puhkusepaketi nõidade linnas Selvinos, Alpide jalamil, 1000 meetri kõrgusel. Meie pere kõik kolm last (kokku kolm meid ongi :P) said hirmsad maskeeringud.... kõige tillem oli õudne kollane linnuke.
Kui ma veel kodus asju pakkisin, siis kategooriliselt keelati varraste-lõngade kaasa vedamine ära. Hea oligi, sest aega polnud selleks mitte üks kriips, kogu aeg käis suur nõidade trall linnakeses või oli tegu enda nuumamisega. Kaks käsitöö ajakirja vedasin ikka kaasa, salaja... ja tõlkisin rongisõitude ajal uusi mustreid :P
Kuna ettevõtmine oli ühe neljaaastase põnni jaoks mõeldud, siis ei lootnud ma mingisugust suurt lõbu enda jaoks. Esmaspäeva hommikupoolikul saime nii palju tehtud suurte inimeste huvidest, et uttu mattunud linnakese peatänav sai läbi kolistatud. Mina hoidsin muudkui silma lahti, et järsku, mingi ime läbi, on mägede rahvas veel käsitöömaias ja lein mõne kena lõngapoe. Aga ei miskit. Viimases hädas astusin sisse kampsikuid müüvasse poodi ja seal oleks tahtnud hoosianna laulda, kui tädike ütles, et temal tagaruum lõnga täis ja müüb mulle vana hinnaga kraami maha, kui soovin. Vana hind on siis liiridest otse eurodeks ümber arvestatud, nii et kauba hind poole võrra väiksem. Letis olid veel ilusad papud - näe, sellised:
23 Eurot paar. Puhas käsitöö nii et polnud kahju maksta. Kohalikus rahas on see väga odav.
Aga tädi juurest ostsin ma veel selliseid asju:
"Dolcetto o scherzetto" (Trick or treat) rongkäik oli ka minu jaoks üliedukas (Lapse surest kommivarust ma ei räägigi): ühes poekeses oli müügil palju punutud korve, 18 EURO eest sain endale lõngakorvi. Kogusaak on näha sel pildil:
Kui ma veel kodus asju pakkisin, siis kategooriliselt keelati varraste-lõngade kaasa vedamine ära. Hea oligi, sest aega polnud selleks mitte üks kriips, kogu aeg käis suur nõidade trall linnakeses või oli tegu enda nuumamisega. Kaks käsitöö ajakirja vedasin ikka kaasa, salaja... ja tõlkisin rongisõitude ajal uusi mustreid :P
Kuna ettevõtmine oli ühe neljaaastase põnni jaoks mõeldud, siis ei lootnud ma mingisugust suurt lõbu enda jaoks. Esmaspäeva hommikupoolikul saime nii palju tehtud suurte inimeste huvidest, et uttu mattunud linnakese peatänav sai läbi kolistatud. Mina hoidsin muudkui silma lahti, et järsku, mingi ime läbi, on mägede rahvas veel käsitöömaias ja lein mõne kena lõngapoe. Aga ei miskit. Viimases hädas astusin sisse kampsikuid müüvasse poodi ja seal oleks tahtnud hoosianna laulda, kui tädike ütles, et temal tagaruum lõnga täis ja müüb mulle vana hinnaga kraami maha, kui soovin. Vana hind on siis liiridest otse eurodeks ümber arvestatud, nii et kauba hind poole võrra väiksem. Letis olid veel ilusad papud - näe, sellised:
23 Eurot paar. Puhas käsitöö nii et polnud kahju maksta. Kohalikus rahas on see väga odav.
Aga tädi juurest ostsin ma veel selliseid asju:
- Shaffhauser Wolle "Allround" 400 gr kollast ja 500 gr helesinist. 100 virgin wool (kes teab, mis see on? ) - kokku 30 Eurot. Sellest saab pere soojad sokid, mütsid ja kindad.
- Jaeger "Fine Mohair" 350 gr punast (70% mohäär-30% akrüül) - 18 EUR
- Jaeger "Softy Mohair"250 gr punast (70% mohäär - 30% villa) - 18EUR
"Dolcetto o scherzetto" (Trick or treat) rongkäik oli ka minu jaoks üliedukas (Lapse surest kommivarust ma ei räägigi): ühes poekeses oli müügil palju punutud korve, 18 EURO eest sain endale lõngakorvi. Kogusaak on näha sel pildil:
Saturday, October 29, 2005
Käisin luurel
Blogijatel käsitöölistel on kombeks ikka oma saakidest pilte üles panna, võtsime meiegi kaasmaalasega Milaanos jalad alla ja tuhnisime poodides. Avastasime suureks üllatuseks, et väljast poolt paistvad pisipoed võivad seest olla üllatusi täis. Noh olime mõlemad nina vingus kesklinnas lõngakauplusest mööda jalutanud, teadmata, et välja on nad pannud ainult oma lõnganäidised, ja et tagaruum on lahedat materjali täis. Sähh sulle. Oleks vaid pidanud sisse astuma, valima riiulites olevatest ajakirjadest (neid oli küll mitukümmend ja pealegi) projekti ja oleks kohe toodud tagaruumist vajalik lõng. Või astuma lihtsalt sise ja ütelma, et sooviks tutvuda näiteks heegellõngade valikuga (tootekataloogid on änksad).
Minu saak:
- kaks ajakirja: ühes on mu tulevase kampsi muster (lõnga saan kätte kolmapäeval), teises hulgim lastele kudumeid ja heegeldusi (ajatu värk ühesõnaga) hinnad siis vastavalt: 3,90 ja 4,50 EUR.
- 2 paari 40 cm vardaid nr 2 ja 2,5, sukavardad nr 2. Kokku 7 EURi.
- Allahinnatud lõnga kastist leidsin 17 kera, üks 0,90 EURi.
Aga siis am hakkasin veel eile tõlkima oma tulevase kampsuni tegemisõpetust. Oi, oi, oi... see läheb vaevaliselt, aga kui ots lahti, siis läheb kindlasti kergemaks.
Monday, October 24, 2005
Nädalavahetus läks mööda nagu niuhti, suurt miskit ei jõudnudki teha. Kirjutasin maha pildil näha oleva heegeldise mustri ja täna-homme harutan üles. Mustri panen siisa ùles ka. Tegin selle valmis kaks aastat tagasi ja pole senini mingit kaustust leidnud. Alul oli mõte padjakatted teha, aga mõtteks see jäigi.
Harutasin üles kampsuni, mille suure hurraaga peaaegu valmis olin kudunud, jäi teine lõpuks ikkagi liiga väikseks ja hakkasin otsast pihta. Noh, tagumine pool sai filmi vaadates peaagu valmis.
Harutasin üles kampsuni, mille suure hurraaga peaaegu valmis olin kudunud, jäi teine lõpuks ikkagi liiga väikseks ja hakkasin otsast pihta. Noh, tagumine pool sai filmi vaadates peaagu valmis.
Thursday, October 20, 2005
Saja aastase une lõpp
Hakkasin plikale kampsi kuduma. Pole seda teinud vist sellest ajast, kui plika alles pisi-pisi oli. Nüüd pole aga ühtki vanaema võtta. Peab ise tegema.
Siis leidsin ühest blogist toreda roosi ka. Lõng iseenesest on kihvti värvi, aga roos tuli veel kihvtim, kohe läksid plaanid ringi, kavas oli esiküljele väike motiiv sisse kududa, nüüd teen vist nii, et roosi õis tuleb 3D ja vars, koos paari lehega 2D ehk kamspunimustrisse. (Pildil muuseas on tagumine pool, teen praegu käeaukusid ehku peale ehk siis mòòdan lapse pealt)
Roosi õpetuse saab originaalist siit.
Aga mul praegu suur hirm ka. Ma nimelt pole nõnda kaua kudunud-heegeldanud-näputanud rohkemat kui sokid ja labakud, et ei mäleta suurt midagi, järsku tuleb kamps liiga väike.
Või läheb muudmoodi nihu - noh nagu see pont^so siin
- lehmale paras selga panna. Sellest saab (kui sangad Ameerikast tulevad) hoopis märss õla peale. Tagant näeb see välja nii..
Mõtlesin, et olen orginaalne. Mul on hea meel, et keegi seda lähedalt ei näe :P
4-aastane tüdruk emale: Emme, mu supi sees on sinu juuksekarv.
Ema: Oi, näe ongi, ju lipsas mul patsist välja, kui suppi keetsin.
Tüdruk: Pole lugu, aga sa pead räti pähe panema. Nagu eided. Käib sees ja väljas rätiga.
Hakkangi eideks. Mooriks. Ja panen oma nikerdused teistele kaemiseks vàlja. Endal ka lõbusam. :)
Ema: Oi, näe ongi, ju lipsas mul patsist välja, kui suppi keetsin.
Tüdruk: Pole lugu, aga sa pead räti pähe panema. Nagu eided. Käib sees ja väljas rätiga.
Hakkangi eideks. Mooriks. Ja panen oma nikerdused teistele kaemiseks vàlja. Endal ka lõbusam. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)