Võtame järele / Catching up

Oh issuke, kui palju vett on vahepeal mere voolanud. Pikk blogimisepaus on tingitud tegelikult sellest, et me pere pisim pätt valas mu arvutisse pudelitäie vett ja kaks kuud olen ma ilma pidnud hakkama saama. Rääkimata sellest, et Omaani puhkuse ajal pani ka mu fotoaparaat pildi taskusse ( ning sellest, et ämma-äia kuuajase külaskäigu raames kadus ka mul igasugune huvi ükskõik millise käistöölise tegevuse vastu. Nüüd on mul uus arvuti (ja sellega seoses väga tühi rahakott), fotokas tuli parandusest tagasi ning ämm ja äi lendasid nädala alguses oma koju tagasi.

Oh dear, how time has flown by! My long absence from blogosphere has been due to the parting of my computer after it got a nice shower from the able hands of my younger daughter. It has been two months without my laptop. Not to mention, that my camera refused to work ever since our holiday to Oman, and  also because my in-laws visit didn't allow me any time for crafting. Now I have a new laptop and  the camera got back from repairs as good as new. And my in-laws left this week  too. So now I'm back with my hands itching for new projects. 

Vahepeal kudusin ma valmis ainult 18 mütsikest liiga varakult ilmaletulnud beebsude jaoks. Kokku saime me neid oma kudugrupiga 59 valmis ning kuuldavasti on mõned veel minu kätte jõudmata. Aga ma loodan, et need ka varsti me kingikotti saabuvad, et saaks mütsid lõpuks ometi haiglasse ära viia.

The only project I was able to work on during these 2 months of procrastination was the charity knitting UAE Amiras (that is our knitting community) were doing - we made Eenie, Meenie, Minie, Moe hats for the local hospital. I made 18, in total we got 59, that is 9 more than we projected. Some may be loose around town just yet, but I'm hoping those will find their way to me soon too, so we can drop off the hats in the Corniche hospital as soon as possible. 

Lõngaks paluti meilt akrüüli ja/või puuvillast, ja kuigi ma kumbagi ei armast, eriti seda naftasaadust, siis hea eesmärgi nimel võib ka mõnest asjaolust mitte suurt numbrit teha. Selliste pisikeste mütside kudumine võtab vähe aega ja vaeva, aga võib mõnele kudujale raske olla - pildid väiksetest nääpsudest kuvöösis on emotsionaalselt väga rasked. Mina püüdsin kudumise ajal meeles pidada, kui palju abi ja rõõmu võib olla mõnele nääpsule ja tema vanematele ühest ainsast mütsist. Ka kõige pisemate mütside (mis passivad väiksemat mõõtu munale pähe) kudumise ajal proovisin hoopiski mõelda sellele, et kaetud peaga pisike lahkuja või oma elu eest pidevalt võitleva mikrobeebi emal ja isal oleks natukenegi tröösti teades, et mütsiga tulevad kaasa head soovid.

The hats are knit in acrylics and cottons, and though I do not like neither of these fibers particularly, I managed to overcome my reluctance because of the good cause. Knitting these little hats takes little time and effort, but may be very difficult to some knitters - inevitably one may start thinking of the condition the babies are in when born early. I tried hard to remember throughout the knitting process that these hats may bring a lot of relief to preemies and joy to their parents and even when I was knitting the tiniest ones (that barely fit an egg) I found comfort in thinking the parents of the ones that are leaving us and the ones who are fighting hard for their survival not only get a hat but lots of good wishes knit into it. 

Minu mütside tagamaad on Ravelry lehel. 

The information about my hats can be found on my Ravelry project page. 

KolmikMaluka / TriMaluka

Päev enne ärasõitu avastasin, et mu varrastel pole ühtki sõiduks sobivat tegemist. Ees ootas 14 tundi reisimist ja oleks patt kogu see jõude olemise aeg ära raisata. Avasin muude toimetuste vahel ja patuga pooleks Ravelry - patuga pooleks, sest seal läheb alati halastamatult palju aega kaotsi. Leidsin mõned variandid sokke, mõned huvitavad mütsid, väheke kihvte labakuid. Viimaks vaatasin ka pisemaid õlasalle. Ja otseloomulikult leidsin. Maluka. Poolkuukujuline, esmalt ääre"pits", siis lühendatud ridadega sall ise.

Kiusatus oli ootuspäraselt suur ja vardad lõin sisse kohe. Kahe ärasõidueelse päeva jooksul olin pidevalt kimpus kudumishimuga. Nii mõnus muster kududa. Kordused jäid kohe pähe ka.

A day before leaving for holidays I discovered that I had not one single knit on needles suitable for travelling. I opened Ravelry, though it is a pure sin when you are supposed to wash, clean, pack and buy last minute gifts. I found some great socks, some interesting hats and some cool mittens. Then I searched for minishawls. And of course I found a thing to my heart. Maluka. Half circular shape, "lacey" edging, short-row body.

As expected, the lure of a new cast on was inevitable. So I followed that urge. Repetitions were easy to memorize, so the wish to knit and leave all else undone was very hard to resist.

Kollase salli äärepitsi sain valmis lennukis Amsterdami. Jätkulendu oodates kudusin juba lühendatud ridu ning lennukis kodumaale lõpetasin. Amsterdamis tuligi mõte, et salle võiks teha kokku lausa kolm, kuuse alla kingituseks nii mu emale, õele kui ka mulle. Seega sai teine sall alguse kuskil Poola kohal. Õhtuks oli jupike kootud, väsimus murdis küll varakult, aga 25 kordust teise salli äärest oli juba tehtud. Järgmisel päeval ei kudunud ma ridagi :( ja jäin rahuliku tempo kuduplaanis kõvasti maha.

The yellow shawlette's edging I finished on the plane to Amsterdam, during the long wait there I knit almost all the short rows and cast off on the second flight of the day. The blue one got its beginning on the same flight so 20th December found me with one shawl finished and second one on its 26th repeat of the edging. That day though, I didn't knit a row and was severly behind my schedule the next day.

21 detsembril võtsin end kokku ja jõudsin peaagu valmis, uni siiski murdis ja seega jäi töö veel varrastele, hommikul aga kudusin silmad maha ja lõin uue salli silmused varrastele. Sinine sall valmis seega vaid kaks päeva enne pühi. Kogu jõuluaskelduste raames pidin veel kolmanda salli ka valmis saama. Ajsa tegi raskeks see, et õde polnud, kes tavaliselt pühade ettevalmistusi juhib ja me emaga pidime esmakordselt üksi kõigega valmis saama - märksõnaks peataolek. 24. detsembri varahommikul kell kaks küürutasin vaba madratsi kohal ja lükkisin sallide sisse nööpnõelu. Vaid viis tundi hiljem ajasin end suure vaevaga soojast voodist välja, et enne rahva ärkamist kõik teo jäljed peita. Sinine sallike oli veel niiske, selle kuivatasin salaja ahju kõrval paari tunniga. Lõpp hea kõik hea niisiis.

I did manage to finish the second shawl on 22nd morning, leaving me mere 48 hours to knit the third one and block all three in complete secrecy during the night. Let's take into account also the preparations for Christmas that this year me and my mother had to do alone, without the help of my sster whoi usually leads the preparations. It was a mad rush and I used every single moment I had alone. 24th december found me madly blocking the shawls at 2 AM. Only five hours later I was up. I had to hide the shawlettes before everyone got up and about. the blue shawl was still a bit moist, but luckily it dried up quickly once hung. All's well that ends well.

Jõuluhulluseks oli siis seekord Maluka sall. Kudusin kollase ja sinise sallikese vastavalt Dubai Knitsi BFL'ist ning Faith, Hope and Love'ist ning pruunikirju Malabrigo Sock lõngast. Siit saab Ravelry'sse projekti lehele.

So it's Maluka. Yellow shawl is knit out of Dubai Knits BFL and blue one out of Faith, Hope and Love. The brownish one is made aout of Malabrigo Sock. Link to the project In Ravelry is here.

Risti-rästi patentkoes / Crissed-crossed in Brioche stitch

Vahel ma koon ka midagi ka patentkoes. Enamasti lastele mütse, sest kuigi tulemus on mõnusalt pehme ja soe, siis annab patentkude kõvasti volüümi juurde. Sügisest Vogue Knitting'u numbris aga leidsin põneva viisi, kuidas saab patentkoes palmikuid kududa. Kohe hakkasid näpud sügelema. Lõngavarudes leidub alati vajalikku ja kahe õhtuga oli müts valmis kootud. AGA küll see tuli suur. Sama tulise jutiga, millega sai kootus, harutasin ka töö lahti ja võtsin väiksemad kudumispulgad. Sedasi kaks korda kududes sain risti-rästi tulpade hingeeluga päris hästi tuttavaks ja võimalik, et taolises stiilis töid tuleb tulevikuski. Kui nüüd Jõulud Eestis tuleks ak piisavalt külmad ja lumerohked, et seda mütsi ka kanda saaks...

Sometimes I knit things in brioche stitch. Usually children's hats, but I must admit it is not my favourite stitch combination because the fabric properties that tend to add to the volume of the knit. In the Fall issue of Vogue Knitting I got hooked. They had an extensive article on cabling in brioche stitch. I was intrigued and cast on straight away. In two nights I had the first hat, but it came out enormous. So I frogged my work and went down on needle size. The second one came out way better, thanks to knitting the hat twice I got to know the secrets of brioche cabling quite well, I will probably use this technique again quite soon. If only Christmas in Estonia would be white and cold, so I could actually wear this hat!

Link to the hat in Ravelry

Kaks kampsunit / Two cardigans

Nende kahe nii pikaaegne valmimine seisis puhtalt nööpide/kinniste taga. Mulle teadaolevast kohalikust kaubandusvõrgust ei leidnud midagi kõlblikku, seega ootas Tangled Yoke ainult viimast nööbiliistu rohkem kui neli kuud.

The two cardigans have been in such a long making for the mere reason of lack of buttons. From local haberdashery shops I know of (there are not so many, what a pity), I couldn't find anything remotely suitable.

Tangled yoke hakkas mulle meeldima sel samal korral, kui ajakirja numbrt käes hoidsin, mul oli peaaegu olemas ka lõng selle tarbeks, 6 kera Jaeger Luxury Tweed'i, mis juba siis oli tootmisest maha võetud. Arvutasin küll kõigest väest, aga vajalikku metraaži kokku ei saanud, puudu jäi täpselt pool kera. Seega ma vardaid lõnga ei löönud ja jätsin mõttepoja seedima. Sel kevadel surfasin parajasti Ravelry's, kui leidsin ühe daami Euroopast, kes enda 10t kerakest müügiks pakkus. Saimegi kohe kaubale mõitsliku hinnaga ja aprillis lõin silmad varrastele.

I instantly took to Tangled Yoke when I first noticed it in Interweave Knits. I also felt it would look fab in Jaeger Luxury Tweed, which I had in stash, but was already discontinued back then. I only had 6 skeins, so I did my maths and figured out, I would need a minimum 6,5 skeins. I tried to find some more, but to no avail so I did not cast on. This Spring I was surfing Ravelry, when I found a lady from Europe who was selling her 10 skeins. I contacted her and we made a deal. So in April I cast on for the cardigan.

Roheline kampsik, ei oleks üldse pidanud kampsun olema. Algselt pidi sellest lõngast saama mu meheõe pojakesele tekk. Tellisin lõnga kohale Dubai sõsarlõngapoest, jäin ootama kõnet paki saabumisest, aga seda ei tulnudki. Nädal hiljem hakkasin oma lõnga taga otsima, käisin poes, helistasin Dubai poodi, kust olevat lõng juba ammu ära saadetud, lõpuks helistasin otse juhatajale, kes müsteeriasse valgust tõi. Abu Dhabi "sõbralik" müüjaskond oli mu lõnga kellelegi teisele ära müünud, hoolimata kotile kirjutatud minu nimest ja telefoninumbrist. Nii et tekike sai hoopis teisest lõngast.

The green cardigan was not supposed to be a cardigan at all. It was supposed to become a blanket for my nephew born in July. I ordered the yarn from Dubai, to be sent to Abu Dhabi branch. I was waiting for the call from the shop for a week and then went on to inquire about the fate of my yarn. After a visit to the shop, where no one had never heard of a yarn order and a call to Jackie, our yarn person in Dubai, we found out that the package had arrived and then had been sold off to someone else. It was for the better though, because I cast on blanket in another yarn and it came out beautiful. This green yarn turned into a Mondo Cable Cardi .

Link to the Tangled Yoke Cardigan in Ravelry.

Link to the Green cardigan in Ravelry.

Midagi väikest / Little something

Oeh, koon ja koon ja tikin ja tikin, aga ette näidata pole midagi. Kuni tänaseni. Annan endale ausalt aru, et kudumite kõige keerulisem osa on otste peitmine ja viimistlemine. Pildistamisest rääkimata. Aga vanad võlad tuleb ju likvideerida ja seekord sai süütunne võitu, otsad peidetud ja modelle mul ju jagub, niiet püüdsime selle bareti ka mälukaardile.

Knitting and knitting, stitching and stitching some more, but I've had nothing to show you. Until today. I'm truthful about the fact that weaving in ends and blocking knit is the hardest part of this craft. Not to mention taking a photo of the FO. Luckily guilt wins sometimes and stuff gets finished from time to time. And it only took me 2 months to take a photo!

Bareti juures meeldib mulle kõige enam selle serv. Kudum tuli küll suur ja lohvakas, aga mulle meeldib nii. Ainult et heledaid lokke, mille peal seda peakatet kanda, mul enam pole. Nii juhtub, kui ühe töö valmimist kaks ja pool aastat edasi lükata.
Vaatasin Ravelry'st järele, et silmused lõin üles 11 Oktoober 2008. Lõnga sain mäletatavasti Liannist Tallinnas ja selleks on Alvita Alpaka. Väga mõnus lõng. Vardad olid 3 ja 3,5 mm. Puudu on veel vaid kummist, et müts paremini peas püsiks. Muster on Dropsi leheküljelt pärit.

I like the picot cast-on on this beret. It came out a tad bigger than it was meant to be, but seeing other projects on the web, I think it actually works out well. Only, that the long blond curly hair I imagined to have under the beret, I no longer possess. I guess it's a price to pay when one takes 2 and half years to finish a project.
I checked it up on my Ravelry notebook and looks like I cast on on 11th of October 2008. I used Alvita Alpaca yarn and 3 and 3,5 mm needles. Pattern comes from Drops website.

Lahtised otsad / Loose ends

Aasta viimane töö:

See kaunitar kampsun on olnud tegemises juba 2,5 aastat. Ja puudu jäi tookord.... julgusest. Kui olin tükid valmis kudunud, hoidsin peos vaid kümmekond grammi lõnga ja ei julenud taskusoonikule silmi üles luua. Kokkuõmblemisega sai küll algust tehtud, aga seegi jäi poolikuks, sest viimaseid gramme ei raatsinud juppideks hakata lõikama. Ja siis tuli vahele ju kogu titendus, selle aasta oktoobris sai nõuks võetud see asi ükskord ometi lõpetada, et ta enam ei näriks kuklataga.

This beauty has been in the knitting for the last 2,5 years!!!! I am deeply ashamed to admit that the only reason for me not finishing it was the lack of.... courage... I did not foresee the fact that I'd be left with just barely enough yarn for ribbing. And until I had knit it I wasn't even sure, I'd be able to finish this long work. Decided to do it this December and I am sooooo happy that I did. The cardigan is now part of my sister's wardrobe.

Järelejäänud viimasest 10st grammist jagus täpselt sooniku jaoks. Aga pidin ülesharutama proovilapi, et kokkuõmblemiseks lõnga saada. Ja järgi jäi nii umbes nelja meetri jagu lõnga. Väga napilt seekord. Kandjale muidugi meeldib hirmsasti. Kampsun on kootud Alvita 100% alpakalõngast, 4 mm vardaga. Mustrit ametlikult enam netis pole, aga mulle kirjutades võin mitteametlikku allikat jagada.

After knitting all of the pieces, I had 10 grams left - that was barely enough for teh pocket ribbing. I had to undo the gauge swatch to obtain more yarn for sewing up. In the end I only had few meters of yarn left. It was too close!

The cardigan is knit with 100% alpaca yarn from Alvita, and I used a 4 mm needle. The pattern is no longer available on Phildar website, but I know a website where the pattern is hosted.

Minu jaoks oli see esimene kogemus prantsuse keelse juhendiga. Päris alguses oli keeruline, netisõnastike abiga suutsin endale küll juhendi peaaegu korralikult ära tõlkida, aga raske oli ikkagi - ei ole harjunud. Olen täheldanud varemgi, et erinevates maades on erinev mustrite ülestähendamiskord ning seetõttu vajan harjumiseks aega.

For me this was the first time I knit from a French pattern. And man, it was tough. First had to translate, and though it is fairly OK with the help of online knitting dictionaries, it was tough actually understanding it. I've seen a myriad of patterns in my life, yet this one struck me with it's complexity. That was just the first glimpse, once I got used to it, it was fairly simple.

Kõige põnevam detail on kindlasti tasku. Esmalt kood esiküljega koos tasku ja hiljem tuleb taskusoonik külge õmmelda keset kampsuni külge. Ma kasutasin selleks lihtsalt heegelnõela - jäi kenam ja korrektsem tulemus.

The most curious detail of this cardigan is it's pocket. Love the result! And yet it was the reason why this cardigan never got finished in time. The only alternation was that I used the crochet hook instead of the sewing needle to attach the ribbing.

Teisetes uudistes aastakokkuvõte. Päriselt küll viimase kahe aasta kokkuvõte, sest mullu ma seda ei teinud. Ega siin pole midagi lehvitadagi. 2009. aasta kudumised lõpetas Lea sünd ja sel aastal sain vardad pihku alles paar kuud enne kalendri lõppu.

Seega viimasesse aastasse jäi 7 tööd, tunamullune varrasteliigutus 5 kudumit.

In other news, looking back at the last year, pardon, last two years, since 2010 beginning I didn't make an overview of previous year. There is not much to show. Knitting year 2009 finished for me with the birth of Lea and 2010 began just a few months ago. But here they are, 7 works accounted for previous one, and mere 5 for 2009.

Leenu meremehe kampsun / Leenu's New Guernsey

Ma ei ole kaua aega Leenule midagi kudunud. Eelmise talve käis ta lausa poekampsuniga, sest ma ei jõudnud saja toimetuse kõrvalt rohkem, kui mütsid ja sallid kududa. Pikkust on nende kahe aasta jooksul nii palju juurde visatud, et oligi viimane aeg uus kudum talle meisterdada.

Last year Leenu didn't get a new sweater. In fact she got through the winter in a store bought acrylic blend cardi. And though I, as an avid knitter, am a bit ashamed of this fact, I couldn't do better than hats, scarves and mitts last year - there simply aren't enough hours in a day of you run a house and two kids alone for 5 days a week. So it was about time she got one. Also because she has grown outrageously tall in the last 2 years.

Tahtsin proovida midagi uut, midagi lihtsat ja midagi huvitavat. Lõnga mul muidugi käepärast polnud, kogu mu kollektsioon on ju ikka veel kuskil konteineris. Seega ostsin lõnga Singapurist, kus me vahepeal koolivaheajal käisime. Leen ise valis värvi ja lõnga, mina vaid suunasin ta villaste juurde. Mustri leidsin Alice Starmore'i raamatust Kalameeste Kampsunid. Iseenesest on tegumood ju lihtne ja sobib suurepäraselt kiireks kudumiks. Kehaosas ega ka käistel pole erilist modelleerimist vaja. Pidin vaid arvutama aran lõngaga kootud juhise dk lõngale vastavaks. Huvitav ja minu jaoks esmakordne, oli kududa kampsun õlasadulatega (saddles). See annab nii palju võimalusi uute detailide kampsunisse kudumiseks, et kindlasti kasutan seda viisi tulevikuski.

I wanted to kit something interesting, yet simple, with possibly new feature to learn. Leenu picked out the yarn from Singapore (my stash is STILL in a container and I have no access to it, at least until March. I fear for it's state!). She chose the colors and the weight and the brand, I just pushed her towards wools and paid afterwards. The pattern is from Alice Starmore's vintage book Fishermen's Sweaters. I love the saddles! Actually I think I may use them more often, since they give the sweater a new designing feature and save me trouble from shaping the sleeves.

NApid kümme päeva kulus kudumisele ja kokkuõmblemisele. Leen on nüüd peaaegu valmis jõuludeks kodumaal. Loodetavasti meile ikka lund ja pakast jagub. Oleme siin päikses juba valge, külma jõulupüha ootuses.

Teadmiseks

Muster: Alice Starmore'i Nantucket

Vardad: 4 ja 4,5 mm

Lõng: Sirdar Balmoral (72% villa, 25% alpaka, 3% siidi)

Knitting took me mere 10 days. Yestreday and today went to sewing up and hiding the ends. Luckily the guernsey was greeted with utmost glee and modeled with pride. I think she will be even happier once we go back home for Christmas, where there are already -10 degrees and half a meter of snow.

Specs

Pattern: Nantucket by Alice Starmore

Needles: 4 mm and 4,5 mm

Yarn: SIrdar Balmoral (72% wool, 25% alpaca, 3% silk)

Laulu- ja tantsupeo kampsun / Song festival sweater

Esimesed külmad ilmad meie tibina jaoks on nüüd käes ja viimast lihvi vajav kampsik sai lõpetatud alles äsja, kuigi selle kudumisega tegin algust enne aprilli. Kudusin tolle tavalise raglaanlõikega alt üles, lõngaga, mis jäi üle Debbie Blissi Catrionast.
Laulupeo tüdrukumotiiv tuli sinna peale ööl vastu pühapäevast pidu ainsa villase lõnga jupiga, mis kodust leidsin. Kuna Lea vanem õde ilmutas end laulupeole oma rahvarõiva setis, siis oli ka pere pisimale vaja midagigi erilist. Käsitöö suvisest numbrist võiski õnneks temaatilisi mustreid leida ja nii ta peale silmatud saigi.

The very first cool day experience for our tiny tot has arrived, so a sweater has turned a necessity. I started this sweater before April, but finished it just now. I used a regular bottom-up raglan model, with seed stitch borders. I used up the leftover yarn from Debbie Blissi Catriona knit a while back.
The motif is an after-thought addition, I got the idea from Estonian handicraft magazine.

Vanavanaema nööbisahtlis leidus veel täpselt kolm tugevamat pärlmutter nööpi ja nii sai kampsun tantsupeol sisse õnnistatud ning laulupeol säras juba päikesetüdruk ka selle rinnal.
Lõng: Schoeller + Stahl Merino Soft
Varras: 3,5 mm
Muster: Enda peaga (silmatud motiiv: Käsitöö Suvi 2009)

Yarn: Schoeller + Stahl Merino Soft
Needle: 3,5 mm
Pattern: My own (motif: Käsitöö Summer 2009)

Parem hilja kui mitte kunagi / Better late than never

Varem mõtlesin, et kirjutan blogi siis, kui aega on. Selle aasta alguses pole üldse aega olnud (voodiarest, külalised, uus tita, eesseisev kolimine jne.), ega ole praegugi, aga kui ma ei kirjuta kohe ja nüüd, siis kes teab kui kauaks kirjutamata jääb. Selle mõttega sai ka lastele oma blogi tehtud, küll mitte avalik. Siia blogisse ikka ja alati ainult näputöö.
Ja päris mitu näputööd on täiesti ära märkimata jäänud. Alustades näiteks maasikakirjas mütsi ja salliga, mis ma jaanuari alguses varrastelt maha sain:

I thought I'd write my blog when I have time. But I relaly haven't any this year! There are many changes in teh air and we are havinf friends and family over most of the time. So I haven't been uploading my latest knits.

Värv on õigem esimesel pildil.
Salli ja mütsi kudumist alustades, tahtsin proovida patentkude ja lehitsesin selleks tarbeks Tiina Meeri kudumisvihikut. Sellises kirjas kude on pehme, paks ja hästiveniv, aga hoiab hästi vormi.
Müts ja sall (Lingid Ravelry'sse)
Lõng: Sublime Yarns Cashmere Merino Silk DK
Varras: 3,75 mm
Muster: Tiina Meeri abiga ise

The color is more correct on the first photo. Arriving winter always pones new scarf-hat-mitten ideas. And they are easy to come up with. I leafed through some stitch pattern books and found brioche stitch the best - it's thick, soft and stretches well still keeping it's original shape.

Hat and scarf (link to Ravelry
Yarn: Sublime Yarns Cashmere Merino Silk DK
Needle: 3,75 mm
Pattern: with help from Tiina Meeri books

***
Eelmisel aastal sain netituttava Betta (Link Ravelry'sse) käest kingiks sokilõnga: Wollmeise on veel kudumata, tegin esmalt algust Tausendschön Handgerfärbte Sockenwolle'ga. Neid sokke kutsun ma TMC sokkideks. See tähelühend tähistab kohalikku sünnitushaiglat - seal peetakse temperatuur nii madalal, et pidasin paremaks endale paar sooje sokke kududa juhuks, kui sünnitamine võtab nii kaua aega, et jalad külmetama hakkavad.

Last year, my knitty online friend Betta sent me some sock yarn: She gave me a skein of Wollmeise (thnk you Betta!!!!) and Tausendschön Handgerfärbte Sockenwolle. So I I knit up these. I'm calling them TMC socks since their purpose will be to keep my feet warm in the freezing hospital environment during my brief stay.

Mustri võtsin paari aasta tagusest Vogue Knittingust, ja kuigi seda eriti sokkide värvide tõttu näha pole, siis kududa oli neid huvitav ja igav ei hakanud teise soki juures teps mitte.
Sokid Ravelrys

Thepattern comes from Vogue Knitting, the colors mask the pattern completely, but I must say the pattern was so intriguing that I not once felt bored. Socks in Ravelry

Lõng: Tausendschön Handgerfärbte Sockenwolle
Varras: 2.25 mm
Muster: Ripple Weave Socks VKst

Yarn: Tausendschön Handgerfärbte Sockenwolle
Needle: 2.25 mm
Pattern: Ripple Weave Socks from VK

Neist, vähem kui kahekümnest grammist, mis järele jäi, sai titasokid. Varras ikka sama, lihtne sokiülesehitus ja modelliks Lotte.

From the less than 20 grams of leftover yarn I knit some simple baby socks.

***
Peale selle sai õmblusmasin kõvasti vatti. Õmblesin 14 mähet Ottobre Designi õpetuse (link PDF lõikele) järgi. Praeguseks võin öelda, et 14 jääb väheks, kuigi me kasutame neid ainult päeval ja kodus olles ning mul on kuivati, mis suudab nad kenasti ära kuivatada.
Teiseks võib öelda, et vastsündinule nad ei sobi - kuna pole kintsupekki, jäävad jalaaugud liiga suureks - ja te teate küll kui vedel see kraam esimestel kuudel on.
Õmblesin ma neid mähkmeid lausa kaks korda. Peale esimest masinpesu selgus, et mähkmesisu, mis pissi kinni peab, oli oma katteriide all lootusetult rulli ja segikeeranud end. Nii et kõik tuli lahti võtta ja imalapp käsitisi servadest kinni traageldada (kui läbi õmmeda, siis õmbluskoht ei pea vedelikku eriti hästi kinni). Lõpuks olin juba nii kõva tegija, et ühe mähkme valmimiseks kulus napp 30 minutit.
Kuna mul ooverlokki pole, siis tegin juhendist erinevalt, ning välimine pool sai endale puuvillase lisakatte. Mähe koosnebki puuvillariidest kattest, kahest flanellpoolest, keskel on imavuse suurendamiseks 4 kihti froteed ja 3 kahekordset kihti marliriiet. Ühe pissi peab edukalt kinni. Kahega kipub lekkima. Üldjoontes olen rahul, aga enne 4dat elukuud ei kasutaks seda lõiget. Lisaks ei teeks selle lõike järgi, kui poleks a) kuivatit b) supersooje päikselisi ilmu.
Igatahes on plaanis õmmelda veel mähkmeid ühe teise juhendi järgi.

I've been sewing a lot as well. I intended to cloth diaper my baby, so months before I was on the look out for diaper patterns. I chose a design from Ottobre and made 14 diapers. Unfortunately now I've realised that this particular pattern only works well in certain conditions and those don't include babies under 6 months . Plus it takes a lot of time or a great dryer to get them dry. So they are from now on for playing purposes.

Õudsalt nunnud on, eksju?

They're cute though, aren't they?

Kui ilmub hea raamat / When a great book is published

Siis tuleb see osta. Kui selles heas raamatus, mis kätkeb endas nii põhjalikku selgitust vastavast teemast kui ka kamaluga kauneid kudumeid, mida kududa, siis ei aita ka abikaasale antud lubadus, et lõnga enam ei osta. Või hullem veel, kui ei võtaks vastu kingitud lõnga.
Ostsin Nancy Bushi "Knitted Lace of Estonia" kohe kui seda Rahva Raamatu riiulil nägin ja sukapüksipood on ju Kaubamajas lõngapoe kõrval, niisiis ei suutnud ma ostmata jätta ühte väikest vihti Titan Wooli Merinos Extra't, et samal õhtul silmad üles luua ühele kaunidusele, mainitud raamatust.

Then it must be bought. If the book has great instructions for the technique it describes and most beautiful designs then it is no wonder that nevertheless of the 2 kilos of lace yarn one has waiting at home, a new skein has to be purchased and new project cast on.
I bought Nancy Bush's "Knitted Lace of Estonia" as soon as I saw it on the shelf in book store and cast on for this beauty:

Hetkel olen teise mustrikorduse juures ja mingisugune koll on sees, ma ei suuda sugugi aru saada, kuidas mul silmuseid kord vähem, kord rohkem on. Kuigi kõik klapib ühel real, ei klapi enam järgmisel real üks pisike nurgake. Interneti errata'd ei ole veel vastust andnud. Ühel hetkel olin enda peale nii kuri, et ostsustasin korraks ämblikuvõrgu pitsi kõrvale panna ja midagi muud teha.
Kuna see sall sai Knitpicks'i Harmony varraste otsa, millega ma ei raatsi pardale minemist proovida, siis oli midagi muud vaja pooleööpäevaseks lennusõiduks tagasi koju. Üle kahe aasta õnnestus mul sättida Milaanos olemine laupäevale, mil toimus kohalik Stitch and Bitch ja sealt lahkusin kingitusega Silvialt. 3 kera Gringasco uut bioloogilist soja-meriino-siidi lõnga Mousse, millel igaühes meetreid kahesaja ligi. Juba samal öösel lõin bambusvarrastele teise projekti samast raamatust.

At this moment I'm at the second row of Lilies and cannot understand where a mistake is hiding, because the chart is faulty - I haven't been able to find an errata on the web so I laid aside the piece for awhile and finish something else I started .
This lacy beauty is knit with Harmony needles, which means I do not risk taking them on board. And since I would go nuts on a 12-hour flight and since Silvia gave me 3 amazingly soft skeins of new yarn from Grignasco I cast on on bamboo needles for Lily of the Valley Scarf from the same book:

Muster on nupuline, aga nii imepehme lõng, kui õige teravusega vardad, kui ka juba tekkinud teatav vilumus ja pikkus aina kasvas. Kokku sai salli 137 cm.

There are lots of nupps in this scarf but I must say that I've gotten them right in my hand and it doesn't take any effort to do them. The scarf is 137 cm long.

Muster: Lily of the Valley Scarf Nancy Bushi poolt
Vardad: 3,5 mm
Lõng: Grignasco Mousse

Pattern: Lily of the Valley Scarf by Nancy Bush
Needles: 3,5 mm
Yarn: Grignasco Mousse (50% soya, 40% new wool, 10% silk; 185 mt for 50 gr)

I used just a tiny bit more that 2 skeins.

Hobo Rannakott / Missing Piece Hobo Bag

Vahel läheb nihu ka, noh näiteks peaaegu alati Nora Gaughani mustrite järgi kududes. Tee või tina, aga pildil on nad kenad, kududa huvitavad, enne sotti asjast ei saa kui kokku õmbelmiseks läheb, aga siis on näod pikad ja nutt kurgus, sest nad ei näe ju nii välja nagu raamatus/ajakirjas!
Aga ega ma õpi ka.
Viimane proov oli siis raamatust KnitKnit: Profiles + Projects from Knitting's New Wave, NG'i Puuduva Tüki Hulkurkott - ja tegu ongi hulkuri kotiga, sest muuks toda märssi ju nimetada ei saa. Õnneks leidub meil rahvast, kel oli just üks hea suur kott, mis mahutaks rannapalli ja pikutuslina, puudu. Nii, et kodutuks ta ei jäänud. Parim meel on voodri üle! Kootud vardaga number kuus, lõngaks Katia Linen, kulus kõiki värve peaaegu kolm kera.

Disappointment!
Again.
Very often related to Nora Gaughan designs. Would guess, I would learn after so many attempts with so many of her creations, but obviously not. Well, this time it gets to stay like this since it found its usefulness: as a beach bag to keep volleyball and bathing towels.

It's from the book KnitKnit: Profiles + Projects from Knitting's New Wave, I used Katia Linen (doubled) and 6 mm needles. It was an easy pattern to follow, but nothing prepared me that it only looks ok when it holds something bulky. Ah well, better luck next time.

Aeg kaob käest... / V like...

... aga lõpuks on mul ka midagi näidata.

... Catriona (my Ravelry page) by Debbie Bliss.

Mulle meeldivad palmikud, aga mitte neid kududa. Näppudele ei meeldi, et kistakse ja tiritakse nii hirmus palju, aga vahel ju võib, sest tulemus on vähemalt selle vesti puhul lihtsalt imeline. Ja ometi nii lihtne muster.

I like the way cables look, by I don't fully enjoy knitting them - the pulling of the fabric puts a lot of pressure on my hands and that's not nice, nevertheless once in a while it's OK to do and Catriona was an easy project with a very stunning appearance.

Tähtsamat
Lõng: Schoeller + Stahl Merino Soft (100% merino, 50 gr 130 m, color 05)
Vardad: 3 mm, 3,75 mm, 4 mm
Muster: Catriona Debbie Bliss'ilt (vaata Ravelry'st)

Specs
Yarn: Schoeller + Stahl Merino Soft (100% merino, 50 gr 130 m, color 05)
Needles: 3 mm, 3,75 mm, 4 mm
Pattern: Catriona by Debbie Bliss (Ravelry)

Halliste tüdruku rõivad / Halliste girl folk costume

Rahvuste päev sai üle elatud. Õigemini elasin üle selle ettevalmistused. Ja tulemused on siin näha.

It's done! (nearly). I got the set ready just in time.

Põll on veel pisut "tühi", aga eks ma võtan selle täitmise ette. Selline vaba käega tikkimine on palju mõnusam, kui ma arvata oskasin ja need vanad motiivid on kuidagi hingelähedased tikkida. Mitu roosi teed, kui palju päikeserattaid, mõne vankriratta (tagurpidi päike - st kiired vaatavad sissepoole), mitu risti - kogu aeg mõte käib.

The apron is still not quite "full" - it is supposed to have a very crowded embroidery. But I'll do it one of these weeks - I still have the other side to do anyways. The motifs on the apron are very old - they represent crosses, roses, cart wheels, sun and arborvitae.

Lisaks tegin veel kolmapäeval plakatit. Nagu viiendas klassis. Plakati riputasin laua juurde.

Aga kogu vaev sai tasutud, korraldajad määrasid mu venelastega samale lauale. Nämm nämm.... boršš (oi-oi-oi kuidas ma kiitsin seda), hapukurgid, hapukoor, tatrapuder, vene soolane juust, pliinid, must leib heeringaga ja kõik nii head! Daamid ei rääkinud eriti inglise keelt (venelased üldse ei integreeru mitte kuskil kergelt) ja minu vene keel on nii roostes kui annab, aga me kasutasime tõlkidena tütreid (haa ühel oligi isegi paks blond punupats), aru ma veel saan keelest - nii et jutud said räägitud. Aga daamidel endil juuksed-meik-riided kõik kenasti vene uusrikaste kombe kohaselt :P Tore päev!

P.S Narmaid oli põllele jube teha. Kindlasti ma tegin täitsa vale võttega, ehk keegi kunagi mind juhendab sel teemal. Ja kaneelirullid ning porgandipirukas on minu küpstetud. Laud söödi paljaks. Prantsuse keele õpetaja viis kuus rullikest koju ka :P

Mimosa Odüsseia Finaal / Grand Final

Ma tahtsin, kordan, tahtsin kogu seda suurt kudumisprotsessi jäädvustada laivis siia blogisse. Aga fotoka juhe oli kadunud nagu vits vette. Kuni tänaseni. Leidsin selle oma abikaasa seljakotist... ning kusklt ajusopist ilmus tõdemus, et see on taaskord mu äkk-koristuste vili - siis ma topin oma asju kõikjale ja ei kuhugi, nii et pärast ise ka üles ei leia.

I wanted to follow the process of this huge shawl on the blog, but the darned cord that transfers photos from my camera to my laptop was missing and turned out just today... from my husbands backbag... I have a stinky feeling that this may be the result of my quick clean-ups at my home, when I stuff things in the less likely places all around the house without giving it a second thought. Ah well, at least it was safe traveling forth and back between home and office.

As a result here follow pictured process from day 1 to day 20:

02.02 Lõin silmi üles kaks korda. Ei olnud üldse tore. 599 silma on isegi nadi vaid korra üles luua. Aga ma rumal kudusin oma Möebiuse keerus miljon kahtesadat silma lausa 5 rida enne kui kohale jõudis. See on siis umbes peaaegu täpselt 1,5 kera lõnga. Ja siis ma lugesin ja lugesin ja veel kord lugesin neid silmi üle ja lõpuks õnneks ikka julgesin kuduma ka hakata.

02/02 I managed to cast-on twice. That wasn't nice because 599 stitches is not nice to CO again. Not to mention that I figured my Moebius mistake out after near 5 rows - that is nearly one and half ball of yarn. And then count and count and re-count countless times. Believe me you do not want to err with that many sts on your needles.

05.02 Siinkohal tuli täiesti oodatud paus. Helmed said otsa. Ootasin neid 7 päeva Jaapanist.

05/02 This where the expected setback happened. I ran out of beads. I had to wait until 13th of February to get the beads.

14.02 Eile tulid helmed. Huvi pärast ajasin õlasalli kolmele vardale - nagu näha tuleb sellest midagi suurt. See munakollane mõõtur on 150 cm pikk.

14/02 I just got the beads the day before and decided to spread out the shawl on 3 circulars to see how wide it was going to be. Obviously it was going to be wide (that measuring tape is 150 cm / 60 inches long).

16.02 Nagu tippsportlast kibutavad mindki vigastused - väike lõhe vasaku käe nimetissõrmel ning kogu projekt on ohus...

16/02 I've injured my left hand index finger. I have a small cut that often occurs when one is knitting a lot with drying hands. If you didn't know - knitting dries hands quite a deal.

Õnneks on mul hea laps omast taskust võtta, ta jagas minuga oma plaastreid.

Luckily my daughter takes care of me and offered one of her band-aids to help me through my injury.

18.02 Kolmneljandikku on valmis. Koon ridu aina kiiremini - lühenevad hoogsalt. Iga mustrikorraga 10 silma. Aga! teen palju vigu ka, vist sellepärast, et terve aeg olen kudunud 100 cm ringvarrastega, oleks vähemalt 120seid vaja. Vahepeal kahandasin valesti, siis kudusin läbi eelmise rea silmuse. Esimene viga tähendas 10 cm üles harutamist, teisest saab heegelnõelaga jagu.

18/02 The wrap is 3/4 done, it goes much faster to knit a row, but I've been making silly mistakes, like decreasing too much or too little, or knitting into the stitch below (often happens when knitting on high speed and in stockinette stitch), I've had to rip back 10 cm (4 inches) once but usually my good friend crochet hook helps me out.

20.02 Värske. Vaja pesta ja otsad peita.

20/02 Fresh off the needles. Washing and darning in the ends are ahead.

Peidan otsi. Alguses oli neid 22, siis otsustasin ilu eesmärgil lõnga kaheks jagada - seega 44 otsa.

I'm darning. I only had 22 ends. Until I decided to split the yarn and it became 44. But I got through it pretty fast.

Leotasin salli ära. Oi, oi, oi kasvas teine veel juppmaad. Unustasin, meriino venib juba nagu hull. Mul on kuningamõõtu voodi - seegi kippus väikseks jääma. Mõõted annavad, et enne pesu olnud 22st silmast 10 cm kohta on järele jäänud 19 silma 10 cm kohta. Vaatnii on lood. Laiust 210 cm lausa.

The shawl is blocking. And it became even bigger (I have a king size bed). And then I remembered. Merino stretches - A LOT!!! So from 22 sts per 4 inches / 10 cm it fell down to 19 sts. Here it is, on the ground with two 60 inch / 150 cm measuring tapes close by to show the size.

Lisaks sai sisse lükitud 1200 kandilist Toho Crafti helmest - klaasist kuldse sisemusega.

I used app. 1200 Toho Craft square beads - they are gold lined and it gives them a darker color than they really have.

Mõni lähivõte keskjoonest, kus paneelid kohtuvad.

This is a closeup of the central part here panels come together.

Viimane võte:

And the last shot:

Teave
Lõng: 11 kera Sublime Yarns Cashmere Merino Silk DK (75% extrafine merino, 20% siidi, 5% kašmiiri; 127 yrd/116 m 50 gr kohta)
Varras: 4.5 mm
Muster: Sivia Hardingu Mimosa Big Girl Knits raamatust
Lisaks: 1200 Toho Crafti helmes värvis nr 39
Muudatusi: kasutasin vähem helmeid, servad jäid vabaks, ning ka teemantmotiivi neid sisse ei kudunud.

Stats

Yarn: 11 balls of Sublime Yarns Cashmere Merino Silk DK (75% extrafine merino, 20% silk, 5% cashmere; 127 yrd/116 m for 50 gr ball)

Needle: 4.5 mm

Pattern: Mimosa by Sivia Harding from Big Girl Knits

Extra: 1200 Toho Craft square beads, color 39

Changes: I used less beads. I didn't insert beads in the diamonds and didn't put them on the edges as well.

Poolevale-roositud / Faux-roositud

2008 esimeseks need roositud küll ei kvalifitseeru (esimesed olid titekindad, mis on praegu veel Katu pildimasinas), aga esimesena saavad esitletud poolvale-roositud. No miks siis ei ole päris õiged roositud? Sest roosimislõng on kahekordselt. Aga ma juba ostisn endale ka 1.5 mm vardad, nii et varsti proovin ka roositud ja kihnu kindad. Muhu kinnaste jaoks oleks vist veel õhemaid pulki vaja?!?

These mittens are not the very first FOs of the 2008, I managed to finish a pair of baby mitts beforehand, but I won't present them without a decent picture, so there Faux Roositud have the honor to be very first ones presented on 2008.

Teabeks:
Lõngaks - tavaline maavillane, teadmatult tootjalt, lõngakulu kokku umbkaudu 80-90 grammi.
Muster - omaenese mõistusega välja nuputatud.
Varras - varre jaoks 2 mm, muu jaoks 2,5 mm.

Why are they Faux, one may ask. Quite simple, roositud inlay is supposed to be done with just a single thread, but I used it double, otherwise I would have had to go down on needle size and there simply wasn't much to go down to. But I already bought 1,5 mm dpns, so soon I want to go for another attempt.

Info:

yarn - simple estonian homespun, no idea who made it though, approximately 80-90 grams.

pattern - my own.

needles - for cuff 2mm, else done with 2,5 mm.