Leenu on meil koolilaps ja koolilapsed käivad emmede silma alt väljas pool päevast vähemalt. Kuna on päris külm, siis käib koolilapse peas müts. Kui algasid mütsiilmad, kudus virk emme Leenule uue mütsi ja krae, kindaid polnud veel tarvis. Need kooti Novita 7veljestä triibulõngast, tutidki said külge. Esimene päev käisid müts ja krae koolis, teine päev läksid müts ja krae klassiga mänguasjade muuseumi, aga koju enam ei tulnud. Leenu arvas selle peale, et nad vist jäid bussis magama, kui klass kooli jõudis, siis müts ja krae ei ärganud, ning nüüd on bussijuhi laste kaela ja kõrvu soojendamas.
Emme tänas arukat mõistust, et polnud keerulist mütsi kudunud ja kraegi sai labane.
Leenule otsiti aga kapist eelmise talve komplekt, alguses arvas Leen, et müts on liiga titekas, aga muud ei jäänud üle. Leenu vana müts ja krae läksid Leenuga kooli.... õhtul aga neid enam kotis polnud. Leenu arvas, et ehk leiab kuskilt koolist ikka kunagi üles. Õnneks oli sel päeval kapuutsiga joppki seljas. Vahemärkusena, veel ei ole leidnud.
Järgmisel päeval läks Leenu kooli issi mütsiga, sest rohkem mütse kodus polnud (tegelikult üks on, emme enda vana müts, mille naabrinaine kudus emmele ja sarnase veel emme õele. Aga see on liiga ilus (põhjapõtradega ja puha), seda emme ei raatsi lapsele kooli panna). Emme läks õhtul kooli järgi, müts oli jälle rändamas, õnneks leidsime mütsi kohe klassist üles. Neljandal päeval saatis emme jälle lapse issi mütsiga kooli ja luges sõnad peale, et seda mütsi ei tohi kaotada (ma ei taha mõelda, mis hinda ma selle lõnga eest kevadel Londonis maksin). Õhtul läks emme koos sõbrannaga kooli lapsele järele ja müts oli JÄLLE kaotsis!
Emme ja sõbranna jooksid läbi kolm kooli korrust ja küsisid igalt poolt, lõpuks üks tüdruk arvas, et ta nägi üht musta mütsi mänguväljakul maas - pime oli juba, aga õnneks müts on mustem kui öö ja me leidsime ta õnnetult maas vedelemast.
Koju minnes tuli mõte, et kuna issile sai niigi müts tsipa väike, aga Leenule jälle täpselt mõnusalt paras, siis peaks selle mütsi Leenule pärandama, aga et müts oleks nii armas ja hakkaks hinge külge, et teda enam kuhugi vedelema ei jäetaks, võttis emme õhtul hilja välja oma sel päeval ostetud fantaasialõnga ning heegeldas kõrvad-servad üle ja tegi tuti pealaele. Ehk enam ei unune.
Mütsi "toorik" kootud Debbie Bliss Baby Cashmerino (55% merino villa, 33% mikrofiiber, 12% kashmiir), kulu ei mäleta, aga ostetud neljast tokist said sõrmikud ja müts ja üle jäi veel ühe mütsi jagu. Uhked kõrvad ja tutt sai tehtud Mondial Folk'ist (100% polüester)
1 comment:
Huvitav, mitu komplekti mütse/salle küll teil kapis igaks juhuks valmis peaks olema, et koolilaps kevadise soojema ajani koolis saaks käia? ;)
Post a Comment