Käisin luurel

Blogijatel käsitöölistel on kombeks ikka oma saakidest pilte üles panna, võtsime meiegi kaasmaalasega Milaanos jalad alla ja tuhnisime poodides. Avastasime suureks üllatuseks, et väljast poolt paistvad pisipoed võivad seest olla üllatusi täis. Noh olime mõlemad nina vingus kesklinnas lõngakauplusest mööda jalutanud, teadmata, et välja on nad pannud ainult oma lõnganäidised, ja et tagaruum on lahedat materjali täis. Sähh sulle. Oleks vaid pidanud sisse astuma, valima riiulites olevatest ajakirjadest (neid oli küll mitukümmend ja pealegi) projekti ja oleks kohe toodud tagaruumist vajalik lõng. Või astuma lihtsalt sise ja ütelma, et sooviks tutvuda näiteks heegellõngade valikuga (tootekataloogid on änksad).
Minu saak:

• kaks ajakirja: ühes on mu tulevase kampsi muster (lõnga saan kätte kolmapäeval), teises hulgim lastele kudumeid ja heegeldusi (ajatu värk ühesõnaga) hinnad siis vastavalt: 3,90 ja 4,50 EUR.
  
• 2 paari 40 cm vardaid nr 2 ja 2,5, sukavardad nr 2. Kokku 7 EURi.
  
• Allahinnatud lõnga kastist leidsin 17 kera, üks 0,90 EURi.
  

Odav värk, alla 3 EURi naljalt lõnga ei saa. Naljakas oli ka. Kaupluseketil on neli poodi Milaanos, kui kaardilt vaadata, siis asuvad kõik nr 13 veerus keskmises neljas ruudus. :P Igas poes on oma allahinnatud kerad - üldiselt kõik sama sortimendiga. Käisin kõik neli läbi, sain paellõnga näiteks 6 kera, lisaks saab seda kombineerida veel 3 vähe teistsuguse efektlõngaga, et teha suuremat sorti kott FreeForm tehnikas või mida iganes. :D Ma olen väga rahul.
Aga siis am hakkasin veel eile tõlkima oma tulevase kampsuni tegemisõpetust. Oi, oi, oi... see läheb vaevaliselt, aga kui ots lahti, siis läheb kindlasti kergemaks.

Nädalavahetus läks mööda nagu niuhti, suurt miskit ei jõudnudki teha. Kirjutasin maha pildil näha oleva heegeldise mustri ja täna-homme harutan üles. Mustri panen siisa ùles ka. Tegin selle valmis kaks aastat tagasi ja pole senini mingit kaustust leidnud. Alul oli mõte padjakatted teha, aga mõtteks see jäigi.
Harutasin üles kampsuni, mille suure hurraaga peaaegu valmis olin kudunud, jäi teine lõpuks ikkagi liiga väikseks ja hakkasin otsast pihta. Noh, tagumine pool sai filmi vaadates peaagu valmis. 

Saja aastase une lõpp

Hakkasin plikale kampsi kuduma. Pole seda teinud vist sellest ajast, kui plika alles pisi-pisi oli. Nüüd pole aga ühtki vanaema võtta. Peab ise tegema.






Siis leidsin ühest blogist toreda roosi ka. Lõng iseenesest on kihvti värvi, aga roos tuli veel kihvtim, kohe läksid plaanid ringi, kavas oli esiküljele väike motiiv sisse kududa, nüüd teen vist nii, et roosi õis tuleb 3D ja vars, koos paari lehega 2D ehk kamspunimustrisse. (Pildil muuseas on tagumine pool, teen praegu käeaukusid ehku peale ehk siis mòòdan lapse pealt)

Roosi õpetuse saab originaalist siit.

Aga mul praegu suur hirm ka. Ma nimelt pole nõnda kaua kudunud-heegeldanud-näputanud rohkemat kui sokid ja labakud, et ei mäleta suurt midagi, järsku tuleb kamps liiga väike.
Või läheb muudmoodi nihu - noh nagu see pont^so siin

- lehmale paras selga panna. Sellest saab (kui sangad Ameerikast tulevad) hoopis märss õla peale. Tagant näeb see välja nii..

Mõtlesin, et olen orginaalne. Mul on hea meel, et keegi seda lähedalt ei näe :P

4-aastane tüdruk emale: Emme, mu supi sees on sinu juuksekarv.
Ema: Oi, näe ongi, ju lipsas mul patsist välja, kui suppi keetsin.
Tüdruk: Pole lugu, aga sa pead räti pähe panema. Nagu eided. Käib sees ja väljas rätiga.

Hakkangi eideks. Mooriks. Ja panen oma nikerdused teistele kaemiseks vàlja. Endal ka lõbusam. :)